Tehtud

Registreerisin Riia maratonile.

Külm on

Eile õhtu sai tehtud seda mida pole varem teinud, joosta -14C külmaga. Varasem kõige külmem jooks on olnud ~10C.
Plaanis oli 40min rahulik jooks koos kergete kiirendustega lõpus. Muidugi tekkis küsimus, et mida selga panna?
Otsustasin, et kõige alla läheb pikk soe pesu, siis pikad jooksupüksid(talve omad), pikkade varrukatega jooksusärk ja kõige peale Craft'i rattajakk. Distantsi esimene pool oli päris ok, ei olnud liiga soe ega liiga jahe, samas teine pool jooksust oli kerge vastutuul ning siis tundsin, et rindkere on jahe. Natuke ebameeldiv ja kjahe oli kui tuul surus märja alussärgi vastu keha, aga järgmine kord olen juba targem ja panen kilevesti peale.
Tõenäoliselt on selles jahedas/külmas kehas süüdi rattajakk ja soe pesu. Jakk ei ole jooksmiseks mõeldud ning ei hinga piisavalt, vähemalt minu arvates ning sama on ka sooja pesuga, ei hinganud piisavalt palju.
Aga nagu juba kirjutasin, siis järgmisel korral olen targem ning kombineerin teisi riideid.
Tuppa jõudes jäi naine mind muigega vaatama, peeglisse kiigates nägin, et bakenbardid ja habe olid täitsa härmas :)
Tõenäoliselt on täna 1-2 kraadi veel külmem kui eile kuid õnneks on plaanis 45min trenn, seega peaks hakkama saama küll.

Foto: photobucket.com

Maratoni edetabel

Nagu teada, siis loodus tühja kohta ei salli ning pärast seda kui hermesclub.ee tegevuse lõpetas tundsin mina kui ka paljud teised maratoonarid puudust aasta maratoni edetabelist.
Tekkis mõte ja soov sellega tegelema hakata ning nüüd hakkame tasapisi jooks.forumr.net tegelastega sellele jälle elu sisse puhuma.
Alustasin 2009 aasta tabeli koostamist ning praeguseks on arvesse võetud 12 maratoni tulemused, eks jõudumööda üritame tulemusi lisada. Et asi üle pea ei kasvaks ning liiga aeganõudvaks ei saaks, otsustasin alguses teha väga lihtsa pingerea teha: nimi, aeg, jooksu koh, sugu.
Edetabel ise asub jooks.forumr.net. Kõiksugu ettepanekud ja tulemused tabeli uuendamiseks on teretulnud samas foorumis.

3 päeva möödas

Enesetunne on hea, isegi üllatavalt hea. Väsimustunne on praktiliselt kadunud, reie- ja säärelihased on veel natuke valusad kuid kõndimist ei sega. Päev pärast jooksu oli kummaline tunne see kuidas keha andis märku, et on vaja midagi teha, vaja liigutada. Nii ma siis eile seadsin sammud ujula poole. Tegin kerged 1000m @ 35min. Oleks rohkemgi jõudnud ujuda, kuid igaks juhuks hoidsin tagasi. See nädal peaks veel paar korda ratast sõitma, polegi tegelt ammu seda teinud.

Kahjuks pole head ilma halvata - luuümbrise põletik lõi jälle välja. Hetkel teen põletikuvastast tabletikuuri ning 2 nädalat annan jalale rahu, ei jookse. Eks siis ole näha mis saab edasi. Aga igas asjas on ka midagi positiivset, väike puhkus enne uue hooaja ettevalmistust kulubki ära :)

Tehtud - 27.Rahvajooksu maraton

Kui eelmises postituses kirjutasin, et tõenäoliselt lähen nö külma kõhuga starti, siis nii see ei olnud. Laupäeva õhtul tuli juba päris korralik närv sisse, oli isegi raskusi magama jäämisega ning pühap hommikul ärkasin 6.30 üles, sest edasi ei suutnud magada. Ajaviiteks surfasin netis, sest muidu oleksin närviliselt mööda tube edasi-tagasi käinud. Asi läks paremaks võistluseelset soojendust tehes, kuid kerge närv oli pärast starti paaril km sees.

Nüüd jooksust.
Olin planeerinud alustada ja joosta tempoga 4.45-4.50. Umbes teisel km sain suuremasse punti kus joosti täpselt selle kiirusega, aga mida km edasi, seda kiiremini km möödusid. Kui enne 13km oli juba mõnda aega km läbitud 4.30-4.35 tempoga, siis tundsin, et asi on liiast ja otsustasin natuke tagasi tõmmata ning lasin seltskonnal omas tempos minna. Umbes 25km hakkas raske, oli tunda, et sai liiga kiiresti alustatud, lasin natuke tempot alla ning 3-4km pärast oli
jälle tugevam tunne, samas teadsin juba ette, et lõpp läheb raskeks. Mingil hetkel möödusin ühest käijast ning korraks tuli ka endal tahtmine käia, oi kui magus see tundus, aga õnneks sai tahtejõud võitu ja jätkasin jooksu. 31km peal oli veel keskmine kiirus 4.46min/km. Kuni 37km suutsin kuidagi hoida veel tempot ~5.00min/km, siis pärast seda läks ikka väga raskeks ning viimased km läbisin ~5.20-5.30. Oi need olid rasked kilomeetrid, aga selleks hetkeks kui möödusin 30km märgist ma teadsin, et jooksen lõpuni. Enne Pirita jõe silda möödus minust kergel sammul üks naisterahvas, sain kohe jõudu juurde ning üritasin kaasa minna, võibolla ~300-400m suutsin kannatada, kuid siis lasin tal minna, võibolla jäi tahtejõust puudu. Viimane tõusunukk Lillepi pargis tuli väga raskelt, aga enne velotrekile sisenemist tuli naeratus näole ja suutsin natukene kiirenda, et reipal sammul finišeerida.
Aeg 3.26.41, uus isiklik rekord(2008 jooksin 3h41). Põhieesmärk joosta alla 3.30 sai täidetud, kuid natuke kripeldab see lõpu ärakukkumine, kuid ainult natuke, sest sellest on jälle palju õppida ning olen ühe kogemuse võrra rikkam.
Kõik kes sellel raskel rajal finisisse jõudsid olid väga tublid. Mul on nüüd pikakas ajaks sellest jooksust positiivne emotsioon.

Kui eelmine aasta pärast maratoni ei saanud normaalselt ei trepist üles ega alla mindud, siis seekord oli olukord enamvähem talutav ning tänagi(järgmisel päeval) saan peaaegu inimese moodi kõndida, ainult villid varaste vahel segavad natuke ning trepist alla ja üles saan ilma käsipuu abita, mis eelmine aasta oli mõeldamatu, tookord pidin alla astudes praktiliselt kogu keharaskuse käsipuule toetudes kätele viima. Teine asi mis ma märkasin oli see, et sain ilma suurema vaevata autosse istuda, aasta tagasi pidin kätega vasaku jala autosse tõstma :)
Samas lihased on ikka tegelikult valusad küll, isegi öösel oli kohati kehva magada.

Korraldusest ka natuke. Distantsi teisel ringil tundus mulle, nagu oleks osadest pöördekohtadest suunanäitajad lahkunud. Kuna väsimus oli tolleks hetkeks juba suur, siis paaril korral tekkis majade vahel endalgi küsimus, et kuhupoole nüüd, aga õnneks nägin kaugemal eespool jooksjat ning teadsin, et olen õigel teel. Lisaks saatsin enne jooksu korraldajale 2 meili parkimise ja kõrvalise abi kasutamise kohta, kuid ei saanud ma nendelt mingit tagasisidet.

Tahan tänada neid üksikuid kaasaelajaid ja ergutajaid ning sõber Raini ja Rauli.
Pärast jooksu tribüünil hinge tõmmates ütles onu Raul, et väga hea aeg 3h26, et mida enam tahta? Mul polnud mõtlemisaega vaja ning vastasin, et järgmiseks on 3h15!

varsti, varsti

Ülehomme siis start. Eile käisin massaazis ning sai jalagadest lihaspinged eemaldatud. Õhtul lähen teen kerge 5km jooksu, homme puhkan(tõenäoliselt pean mõneks tunniks küll tööle tulema) ning õgin makarone.
Huvitav on see, et kuni täna hommikuni olin suhteliselt enesekindel, et jooksen kindlasti alla 3h30 ära, pole probleemi. Täna hommikul siiski jõudis kohale, et tegu on ju MARATONIGA, seal võib kõike juhtuda :) ning ei tasu nii enesekindel olla. Võta sa nüüd kinni on see halb või hea, igatahes nii nagu ma varem olen öelnud, lähen jooksma aega alla 3h30.
Väike närv on ka sees, oli juba nädala algul. Esmaspäeval nägin öösel unes, et hilinesin starti, küll Tartu rattamaratoni starti, kuigi ma seal ei käinud :) Tõenäoliselt kordub eelmise aasta stsenaarium, et võistluspäeva hommikuks olen oma närveerimised ära närveerinud ning lähen nö külma kõhuga starti.

No ei meeldi

Kohe üldse ei meeldi pikemad lõigud kui 800m! Päris vastik kannatamine, vähemalt eile oli küll. Tegin 5x1000m lõike ning soorituste vahel 400m sörk, kõnd. Plaanis oli lõigud joosta ~3.55, aga välja tuli hoopis nii: 1-3.45, 2-4.05, 3-3.58, 4-3.55, 5-3.52. nagu näha siis esimene lõik oli liiga kiire ja see andis vähemalt 2-3 korral tunda, 2 viimast olid juba enamvähem normaalse enesetundega. Esimest korda lõigutrennis kõndisin pärast sooritust ~100m, ülejäänud 300m sörkisin, seni olen soorituste vahel sörkinud.
Lohutan ennast selle vastiku trenni järel, et see piin annab lootust heale sooritusele kunagi.
Selle sissekande kokkuvõtteks tsiteerin kunagist korvpallitreenerit: "kaitses tugevalt, rünnakul lõbusalt".

SEB Sügisjooks - 21km

Võtsin sellest üritusest osa teist korda, esimene oli aastaid tagasi Rocca-Al-Mare's korraladatud 10km jooks ning kogu üritus oli siis alles lapsekingades.
Läksin jooksma eeldatava maratonitempoga 4.45 - 4.50min/km, trenni tegema, mitte võistlema. Kuigi viimasel ajal pole õnnestunud treeningplaani kõige paremini täita, siis endalegi üllatuseks suutsin sellise tempoga jooksu lõpuni joosta ning viimasel km veel kiirendada ning enesetunne oli pärast jooksu hea ning oleks kindlasti suutnud vähemalt 10km veel sama kiirusega jätkata.
Startisin suhteliselt lõpust ning praktiliselt kogu tee möödusin jooksjatest, eks mööduti minust ka, aga seda juba tunduvalt vähem :) . Ahjaa, tuli meelde üks mees, kellele jõudsin vist 4-5km järele ning möödusin, umbes 12-13km möödus ta omakorda minust, korra käis peast läbi mõte, et võtaks sappa, aga mõtteks see jäigi ning härra läks oma teed, et siis viimasel kilomeetril mulle selg ees vastu tulla ja seda kiiremini kui ta minust möödus.
Kui protokollis võrdlesin 10km ja finishi kohta, siis viimase 11km'ga tõusin ~100 kohta.
Hoolimata sellest, et tegin nö tugevama trenni, mitte ei võistelnud, oli tulemuseks isiklik rekord 1:40:08.

Selle jooksu peaeesmärk sai täidetud kuid samas ei suuda ma otsustada, et kas minna maratoni jooksma kohe algusest tempoga 4.45-4.50min/km ja vaadata kaua kestan või siis alustada natuke rahulikumalt umbes 4.55-5.00min/km ja siis proovida distantsi teisel poolel kiirust lisada?

Kona Craft Kolmapäevak - Lastekangru

Rada oli hea nagu eelmine aasta - mõnus kiire 6km pikkune singel + 1km laiemat teed mida tuli läbida 2x.
Sõit oli ka enda arvates suhtkoht normaalne, ainult, et panin natuke paksult riide, pärast esimest
ringi võtsin pika varrukaga särgi pealt ära ning kohe parem oli sõita. Kahjuks oli juba väsimus ka oma töö teinud ning mingil hetkel tundsin, et no üldse ratas edasi ei lähe, nagu pidur oleks peal vms, lasin natuke tirri ja puhkasin kergemalt sõites mõne minuti.
Rajameistrid oskasid trassi teha mõnes kohas nii puude vahelt, et lenksud mahtusid täpselt vahelt läbi(mõni oli kurviga laskumisel, mõni järsemal keeramisel). Ühel sellisel napikal suutsin õlaga puud riivata ja särk oligi katki :(
Võrreldes eelmise aastaga on edasiminekut olnud küll, olin ~5min kiirem kui 2008.
Tõenäoliselt jäi see mu viimaseks selle aasta kolmapäevakuks, kuna viiamne etapp mis kodu lähedal on, toimub samal nädalal mil maraton, siis ei hakka ennast seal väsitama.
Loodetavasti toimuvad kolmapäevakud ka järgmine aasta. Soovitan soojalt nendel osaleda, seal õpib väga hästi ratast valitsema ning saab tehnilise sõidu oskust lihvida.
Jõudu.

4. nädalat enne maratoni

Hetkeseis on rahuldav. Jooksin eile ~31km ajaga 2h34 mis teeb tempoks ~5min/km ehk siis selline tempo mille ma varasemalt seadisin maratonitempoks. Väga suurt pingutust see jooks ei nõudnud ning enesetunne oli ok. jalad küll andsid ~25km väsimusemärke. Hea märk on see, et kuu aega
enne võistlust suutsin planeeritud tempoga joosta, see annab lootust maratonil natuke kiiremat tempot arendada.
Nüüd siis tuleb tasapisi koormusi vähendama hakata.
Kohtumiseni: http://www.kolmapaev.ee

Tervisekontroll 2009

Tehtud.
Tulemustega üldjuhul rahul, kuigi keha rasvaprotsent 23,9% võiks väiksem olla, selle asja peab tsiselt käsile võtma.
Mis siis on muutunud eelmise aastaga:
VO2max - 66 (2008 - 63)
Vererõhk - 125/70 (2008 - 135/70) Ülemise näiduga on mul varasematel aastatel alati probleeme olnud, on seal ülemise piiri lähedal suhteliselt olnud, kuid nüüd on see loodetavasti korras. Spordist on ikka kasu ka :)
Pulsitsoonid on põhimõtteliselt samad
Kopsumaht - 6,35l, 108,6% eeldatavast (2008 - 6,84l, 116%eeldatavast). Oluline on, see, et on üle 100% eeldatavast ning nagu arst ka ütles, sõltub see näit puhumisest ning tõenäoliselt on tegelik näit umbes sama mis eelmine aasta, lihtsalt puhumine ei tulnud nii hästi välja.
Siis on veel kopsumahu juures mingi näitaja Max ventilatsioon koormusel - 140l/min (2008 - 128,9l/min). Unustasin arsti käest küsida, et mida see täpsemalt näitab :)
Taastumine - väga hea (sama mis 2008)

Kokkuvõtteks võib ütelda, et kannatan suuremaid koormusi pikema aja vältel.

Ühe uue asja sain ka teada, et üldjuhul suudab treenitud inimene anaeroobse läve koormusel joosta ~30min, keha peab niikaua vastu küll. Seda hea teada ning meeles pidada ning mingil tulevasel 10km jooksul ära testida.

Kuremaa Rattasõit

Osalesin eelmine aasta sellel üritusel esmakordselt ning tegemist oli mõnusa väikese kohaliku üritusega(osales 6-7 ratturit) ning otsustasin seekordki kohale minna.
Olles Kuremaa lossi juurde jõudnud märkasin, et see aasta on osavõtjaid natuke rohkem ning neid tuli tasapisi juurde. Mõned minutid enne starti ringi vaadates oli mulje, et võistlus on kohalik jalgrattaklubi Vooremaa Centrum vs mina :) Tegelikult peale minu oli vist veel 1-2 sõitjat, kes ei esindanud Centrumit.

Startisin tagantpoolt kolmandana ning eesmärke ma eriti ei seadnudki, kui siis lootsin, et viimaseks ei jääks. Enne esimese 3km lõppu püüdis mind tagantulija kinni :) Pärast seda jäi minu selja taha veel 1 võistleja ning nii ma lootsingi selle jätta.
Rada oli vaheldusrikas, oli kruusa, põlluteed, pehmet turvast, tõuse(õnneks mitte ühtegi jooksukat) ning nendele järgnenud lühikesi laskumisi, kändude ja juurikate vaheline singel, porist lõiku ja asfalti.
Koht oli mul 12, lõpetanuid kokku 18.

Pärast sõitu olin ikka suhteliselt läbi ning väsimus andis ka järgmisel päeval tunda, loobusin 21km jooksust, et tervisekontrolliks taastuda.

No comments

Füüsiliselt on kõik ok, aga vaimselt olen ebastabiilne.

Moonika Aava intervjuu ETV'le pärast MM'i kvalifikatsiooni.

:)

20. Lauritsapäeva jooks

Panen kirja hetkel veel värskete emotsioonidega tänase jooksu Kuusalus. Distants 5,2km.
Kuna polnud pikka aega jooksuvõistlusel osalenud, oli juba hommikust alates närv sees, mis kadus ~30min enne starti. Soojendusjooksu tehes oli kuidagi jube raske tunne, et no kohe üldse ei jõua joosta. Otsustasin, et jooksen nii nagu jõuan, kui on tempo ~4.20 min/km, siis nii ta on. Samas sisimas lootsin tempot 4.10min/km. Pärast soojendust venitasin ning läksin veel viimasele sörgile, natuke oli parem olla ning pärast 3 kiirendust oli tunda, et jalad on enamvähem lahti, kuid tunne ei olnud ikkagi ideaalne. Loomulikult pärast starti see kõik ununes ning võtsin tempo üles. Jooksin enesetunde järgi, et oleks hea olla ning, et ei kiirustaks liialt. Pärast esimese km läbimist vaatasin kellalt, et aeg oli 4.22km kohta, mis oli ikka aeglane, panin kiirust juurde ning järgmise km läbisin 3.55´ga. Kartsin, et see natuke liiast ja lasin natuke tempos alla, aga ainult natuke, sest kolmas km tuli ajaga 4.02. Selleks ajaks oli selge, et vist suudan sellise hooga lõpuni joosta. Pärast 3km läks üks noormees minust mööda, mõtlesin, et ei hakka järgi võtma, et vaatab mis saab viimasel km. Huvitav oli see, et vahe selle möödujaga jäi umbes 5m ning 4´s km sai läbitud ajaga 4.12. Kui algas viimased 1,2km, siis otsustasin natuke kiirust lisada ning eesjooksjale järele võtta, kuid paistis, et tal oli sama mõte, sest ei saanud ma talle eriti lähemale, umbes 2min enne lõppu suutsin talle kõrvale võtta ja ette minna ning ~1min enne lõppu ka väike vahe teha. Lõpuspurdiks jätkus isegi jõudu ning kui tundsin, et toosama noormees mulle kuklasse hingas, suutsin veel kiirendada ning ületada finishijoone enne teda :)
Kuna ametlikku protokolli ei ole, siis ei tea ma oma täpset aega ja kohta, on ainult pulsoka aeg.
5,2km aeg pulsoka näidu järgi oli 20.24. Keskmine km on siis ~3.55. Sellist tempot suutsin viimati arendada gümnaasiumis ~11.a. tagasi.
1km - 4.22
2km - 3.55
3km - 4.02
4km - 4.14
5,2km - 3.51
Eriti hea meel on mul selle üle, et suutsin viimased 1200m läbida ajaga 3.51!!! samas, ega eriti kiiremini seda polekski suutnud. Kõige rohkem on mul kahju aeglase alguse üle, esimene km oleks võinud umbes 10s kiirem olla, sest just täpselt sellisel kaugusel oli üks 3`ne punt kes jooksu ajal eriti ei kaugenenud ega lähenenud.
Lõpetuseks võib öelda, et jäin jooksuga rahule, ma ei uskunud, et suudan nii kiiresti joosta. Igatahes tundub, et treeningud hakkavad tasapisi vilja kandma.

Elu on lill

Jooksin eile 29km ning selle käigus selgus, et olen maratoniks nii vaimselt kui ka füüsiliselt valmis, ehk siis olen suuteline 42km läbima ja seda kiiremini kui eelmine aasta. Järelejäänud
ajal tuleb siis veel natuke pingutada, et veel rohkem sekundeid km kohta võita.
Läbisin eile 29km ajaga 2.29.00, keskmine tempo oli 5.08 min/km. Kohati pidin natuke tempos tagasi hoidma, et mitte liiga kiiresti joosta, mõned km läbisin 4.55min. Kesmine pulss oli 149, eelmistel pikkadel jooksudel oli kesmine 151-153.
Enesetunne oli hea, üleeilsest lõigutrennist väsimust tunda ei olnud, jooksu ajal tekkis jalgadesse umbes 25km'l kerge väsimus, loodan, et järgneva kuu jooksul keha harjub rohkem pikkade jooksudega ning väsimus tekib veel hiljem. Esimestel km jooksin tempoga 5.15 min/km, mis tundus mõnus tempo olevat, ütleks, et jooksmise mugavustsoon, niipalju kui jooksmine mugav saab olla :) Üks tuttav võrdles kunagi sellist head enesetunnet ja tempot diiselmootoriga, mis võib ühtlasel tempol väga kaua tiksuda.
Testisin trennis ka Dexal'i energiageeli, seniajani olen kasutanud Maxim'i omasid ning test osutus positiivseks, organism võttis geeli omaks ning andis nimele kohaselt energiat :) Mingil ajal proovisin Hawaii Expressis müüdavat geeli, nime ei mäleta, kuid mulle see ei meeldinud: ei saanud ma aru, et oleks energiat rohkem ning mingil hetkel läks kõhus olemine ka kehvemaks, õnneks põhja alt ei löönud. Nüüd veel vaja korra testida Maximi geele ning siis ära otsustada mida maratonil kasutada. Kui veel söögivajaduse ka paika saaks oleks elu lill, aga õnneks on veel natuke aega katsetamiseks. Eilsel jooksul ei tarbinud ma peale geeli ja spordijoogi midagi ning 29km pidasin normaalselt vastu kuigi enne lõppu oli tunda, et kõht on natuke tühi. Samas
eelmise aasta maratonil sõin ka suhteliselt vähe, ühe peaotäie rosinaid, 1-2 kuivatatud ploomi(neid oli eriti kehva süüa, palju energiat läks mälumisele) ning 5-6 banaanilõiku. Samas päevad pole vennad.

Loen siit ja sealt, et kuidas paljusid krambid ohustavad. Eelmine asta tarbisin selle vastu enne maratoni 1-2 nädalat magneesiumi tablette. Luhatsi blogist sain teada, et tema jõi Narzan'i. Eelmine aasta sain Helsingis pärast lõpetamist mingi ampulli magneesiumiga, aga selle andsin ma Kalevipoja rattasõidul ühele krampide käes vaevlevale härrale ära ning nüüd oleks midagi asemele vaja.
Küsimus suurele ringile, et mida soovitate teha ja mida maratonirajale krampide vastu kaasa võtta(ei pruugi küll vaja minna, aga igaks juhuks olemas).

Plaanid

Eelmine nädal võtsin jooksu kohalt ikka väga kergelt, ainult 10km. Põhjus selles, et pärast 32km oli vasaku jala sääremari ikka päris valus(tõenäoliselt mingi venitus vms) ning otsustasin puhkust anda ning sõitsin ratast, kokku tuli 160km. Igatahes hetkel on jalg ok ning saab jälle normaalselt trenni teha.
Tasapisi hakkavad paika minema ka võistlused enne maratoni. Kui varem kirjutasin, et ei ole mingit isu võistelda, siis nüüd on tunne juba vastupidine, jalad sügelevad stardijoonele :)
Hetkeseisuga plaanis osaleda järgmistel üritustel:
15.08 Lauritsapäeva jooks Kuusalus 5,2km
22.08 Kuremaa rattasõit ~15km
02.09 Kona-Craft MTB kolmapäevak(Lastekangru)
13.09 X SEB sügisjooks 21km
Küsimärgiga on hetkel:
20.08 Salomon Ekstreem Maratoni raames peetav 10km jooks

Lisaks vaja veel see kuu tervisekontrollis käia.

EMV kergejõustikus

Tegin viimasel nädalavahetusel 32km jooksu ning selle ajal kuulasin Vikerraadiost ülekannet EMV kergejõustikus. Nagu kommentaatorid tihti mainisid, siis kurb on tõdeda, et esikolmiku tulemused jäävad maailma hooaja edetabelis suhteliselt kesisele kohale, v.a G. Kanter, kes teisel päeval tegi oma ära ning rahule võib jääda ka M. Niiduga. Teine asi mida panin tähele oli see, et meeste osas noppisid paljudelt aladelt" koore" kümnevõistlejad:
110m tj: A.Raja 1 ning M-M.Arro 2
teivashüpe: M.Pahapill 3, I.Turi 5, A.Raja 6
kaugushüpe: M.Pahapill1
See näitab selgelt 2 asja, et kümnevõistlejad on heas vormis ja seda, et üldine kergejõustiku tase on ikka suhteliselt nõrk. Tuleb meelde mõneaastatagune aeg kus E.Nool veel võistles ning hoidis päris paljudel aladel Eesti hooajaededabelites esikohta.
Koomiline oli veel meeste kuulitõuge, kus M.Hunt pärast 2 ebaõnnestunud katset tuli ringi ning tõukas kindla peale kohapealt 16.02m ning sai sellega lõppvooru.
Jään lootma, et MM'ilt tuleks meile vähemalt 1 medal ning et paljud teeksid seal isikliku rekordi.
Jõudu, T.

Lisaks eelmisele ...

... registreerisin X SEB Tallinna Sügisjooksule 21km distantsile. Vaatasin treeningplaani ning see jooks langeb kokku nädalavahetusega kus on ette nähtud täpselt 21km maratoni tempos. Mõeldud, tehtud, regasin ennast ära.

Taganemisteed ei ole

ehk siis registreerisin 27. Rahvajooksu maratonidistantsile.

Juulikuu tegemised

No ei ole vahepeal indu olnud, et oma tegemised kirja panna, vahepeal oli veel puhkus ka ning ei olnud ligipääsu internetile. Tegelikult peaks vist alustama sealt kus pooleli jäi, ehk siis Kalevipoja rattamaratonist.

2. Kalevipoja rattamaraton
Ilmateate kohaselt pidi tulema jahedam ilm nö 17-18C, kuid oli hoopis päikesepaisteline soe ilm, mis muidugi tegi natuke murelikuks, kuid ainult natuke, sest polnud plaanis võidu sõitma minna vaid läbima. Arvestades eelnevaid kommentaare ja arvamusi raja kohta, siis kartsin hullemat, kuid rada oli täiesti sõidetav: alguses ~45km kruusateid + mõned singlid, mis oleks võinud pikemad olla ning seejärel ~25km raskemat osa mis koosnes siis turbapinna singlist, Kuremaa suusaradadest, mingist pikast pehmest kraaviäärsest singlist kus tuli kogi aeg väikestest aukudest läbi sõita ja kõige tipuks 3x Laiuse mäest üles ronida.
Eriti lahedad olid muidugi enne tõuse olnud laskumised: 2x metsa sees ja 1x mäe tipust alla välja. Ainuüksi nende laskumiste pärast tasus see sõit ette võtta. Viimane laskumine oli ilusa vaatega ja mõnusalt kiire ning sain spidol ette 59km/h, kahjuks jäi üks naisterahvas laskumisel
ette ning võibolla oleks ka üle 60km/h sõitnud. Edasine oli juba finishisse kulgemine.
71km läbisin ajaga 3h51min ning kohaks 421(kokku 502 lõpetajat).
Enesetunne oli suht hea pärast sõitu, õhtul pärast 3 õlut ja sauna läks muidugi veel paremaks :)

Jooks
Puhkuse ajal ei tulnud väga korralikust trennist suurt midagi välja, jõudsin 2 nädala jooksul 5x jooskma ning see on ka kõik, isegi ratast ei sõitnud. Samas tuleb igas asjas midagi positiivset näha, nendest jooksudest 2 olid pikad krossid 22km ja 27km ning just viimase pärast on mu hea meel, et see sai tehtud, sest planeeritud maratonini on ainult 2 kuud ning seniajani pole erinevatel põhjustel nii pikka jooksu teha õnnestunud. Kuna see nädalavahetus olen Viljandi Folgil, siis tõenäoliselt jääb pikk kross ära või siis planeeritust lühem, aga 1 või 2 augustil tahaks 32-34km ära joosta, siis süda rahul ja võib maratonile minna. Võrdluseks eelmise aastaga oli pikim jooks enne maratoni 29km(1,5 kuud enne).

Eile tegin tempojooksu ning enesetunne polnud just kõige parem ning hakkasin jookse võrdlema eelmise aastaga. Avastasin järgmist: lõigu ja tempotrenni on natuke raskem teha, kuigi kiirus on sama või natuke kiirem, samas pikka krossi pole probleem võrreldes eelmise aastaga kiiremini joosta. Nojah, enam ei hakka treeningplaani muutma ja rohkem lõigutrenni tegema.

Võistlused
Nii kummaline kui see ka ei ole, siis pärast Emumäe jooksu kadus jooksuvõistlustel osalemise isu ära, no ei tõmba starti. Seal jooksul saadud haamer pani vist paraja põntsu enesehinnangule, et pole nii hea tase veel kui lootsin, et üle oma varju ikka ei hüppa?.
Samas peaks enne septembri lõppu 1-2 kontrollstarti tegama, aga kuna ja kus? Tõenäoliselt üks on Ülemiste Järve jooks, aga kuna pole sinna veel reganud, siis ei luba midagi :)
Samas rattaga on vähemalt 2 kolmapäevaku starti plaanis ning võibolla kuupäevade sobides ka 2 pikemat võistlust.

Kilbiga või kilbil?

Laupäev neljas juuli tuleb,
kus nii mõnigi meist sureb.
Kuremaal me teeme võidu,
hullu, ränga velosõidu.
...

Need on esimesed read Kalevipoja Rattamaratoni tutvustavast luuletusest. Pole just kõige innustavam ja kaasakiskuvam või mis ? :)
Igatahes homme on see päev käes ning eks siis ole näha kas saabun tagasi kilbiga või kilbil.
Natuke rajast. Distantsi esimesed ~45km on suhteliselt kiired, enamasti kruusatee lõigud + sekka mõned metsavahelised kohad. Järgmised ~25km läheb raskeks - mõned km pehmet pinnast, siis Kuremaa suusarajad oma tõusudega ning seejärel jälle mõned km pehmet pinnast ja enne lõppu vaja veel 3 x Laiuse mäest üles ronida. Igatahes oht ennast kinni sõita enne raskemat osa on suur. Hea on see, et sõber Rain tuleb ka sõitma ning esialgse plaani kohaselt sõidame koos, et üksteist rasketel hetkedel aidata.
Distantsi pikkus on 71km ning natuke murelikuks teeb see, et pole rattaga kunagi nii pikka distantsi sõitnud kuigi ega ju enne esimest jooksumaratoni trennis 40km ei jooksnud :)

Rattausku ma veel pööranud ei ole kuigi hakkab see mulle üha enam meeldima, kuigi minu jaoks on ikkagi jooks sport ja ratas trenn.
Jõudu kõigile!

Rattamaraton

Vahepeal otsustasin ennast registreerida 04.07 toimuvale Elioni rattamaratonile mis toimub Kuremaal. Veel ei tea millesse ma ennast mässisin, kuid midagi lihtsat ja kerget seal loota pole.

5. Emumäe jooks

Distants 10km ümber Emumäe. Eelnevalt rajaprofiili vaadates oli näha, et on 2 pikka tõusu. Kuna polnud seal varem jooksnud, siis ei osanud midagi ka oodata, kuid salamisi lootsin siiski alla 45min selle distantsi läbinda. Laupäeval oli eriti ilus ja soe päikesepaisteline ilm, kuid kahjuks mitte kõige sobivam jooksmiseks, pelgasin seda natuke, sest pole sellise kuumaga varem võistelnud.
Start ja Finish asusid vaatetorni juures ning seal nägin ära ka lõpu tõusu mis oli suhteliselt järsk.
Pärast starti olid esimsed km valdavalt allamäge ning keskmiseks tempoks oli seetõttu ~4.10min/km. Eks seda nähes tekkis väike kahtlus, et kas pole mitte liiga kiire algus, kuid enesetunne oli hea ning jätkasin samas tempos. 5-6km vahel oli esimene pikk tõus ning seda võtsin igaks juhuks tublisti aeglasemalt, samas jaksu oli kuid arvestasin kuuma ja päikest ning lõpukilomeetrit tõusuga. Edasi läks distants jälle tasapisi allamäge ning 6km läbimisel hakkas sees pistma, kas see oli liigsest vee joomisest või valest tempost, kuid segavaks faktoriks see oli(viimasel 3 aastal pole seda pistmise tunnet tundnudki). Pidin selle ebameeldivuse tõttu tempos natuke järgi andma kuid sellega see kõik veel ei lõppenud. Vahepeal veel niipalju, et kuni 8km olin ilusti 45min graafikus, sellest isegi natuke ees. Kuid 8km läbides kadus jõud, sain haamri, ning iga 100m läks asi järjest hullemaks, pidin veel natuke tempos järgi andma. Võibolla oleks isegi suutnud endist kiirust hoida kuidagi, kuid samas kartsin, et võibolla viskab pildi tasku enne lõppu või lõpus ning seda ei soovinud. Mäletan, et 9km juures näitas kell ajaks mõned sekundid üle 40min, kuid siis hakkas viimase km tõus mis läks väga vaevaliselt. Minust möödusid 4-5 jooksjat, kelle olin varasemalt selja taha jätnud. Enne päris järsu osa hakkamist oli asi nii, et otsustasin 5-6 sammu käia, kuid tagantjärele oli see õige otsus, sest need sammud andsid natuke jõudu juurde. Tõusu viimase lõpu astusin üles ning sörkisin finishisse, spurdiks puudus motivatsioon :) Aeg 46:46. Ehk siis kui enne viimast km oli jämedalt võttes kesmine km aeg 4.30, siis viimane km oli üle 6 minuti.
Pärast lõpujoont võttis umbes 10-15 min aega enne kui enamvähem normaalne enesetunne tagasi tuli, sh pulss ja hingamine.
Nagu alguse mainisin ei olnud just jooksmiseks kõige sobivam ilm, vähemalt minu jaoks ning eks see päike ning tempo said mulle viimasel 2km saatuslikuks.
Kokkuvõttes oli tegemist toreda üritusega, kokku oli 10km peal 3-4 joogipunkti ning 1 dushikoht mille alt sai läbi joosta ning mis on sellise ilma jaoks väga positiivne.
Enda üllatuseks võitsin veel loosiauhinnagi :) Negatiivne pool oli minu jaoks diplomite kätteandmine. Kuigi need kirjutati käsitsi, siis kahjuks ei antud miskipärast juba valmis diplomeid kätte, vaid oodati kuni kõik on valmis ning ka siis veel ei jagatud neid, vahele tuli autasustamine ja loosiauhindade jagamine. Minul õnnestus enne seda puht juhuslikult enda oma laual näha ning võtsin selle ära ning õnneks jäigi tead saamata kui kaua oleks veel pidanud ootama.
Kas osalen seal ka järgmine aasta, seda ei tea veel. Samas oleks võrdluseks hea näha mis kaaluga see 46:46 on :)
Seniks aga 2 nädalat pausi jooksust, sest vana tuttav luuümbrise põletik kollitab :(

Elu aeglaseim jooks - 4,4km 46:16

Tegelikult on asi selles, et käisin esimest korda orienteerumisneljapäevakul. Eelmine nädal
mõtlesin, et võiks trenni vaheldust tuua ning kuna kodukandis oli neljapäevak tulemas oli asi otsustatud. Laenasin tuttavalt pöidla kompassi ning lasin natuke selle kasutamist õpetada. Kui kompassi kasutamine oli enamvähem selge, otsisin netist üles tingmärgid ja üritasin neid õppida.
Mõtlesin, et esimene kord lähen igaks juhuks kõige lühemale C rajale, et mine tea mis võib juhtuda, ehk eksin totaalselt ära.
Kui kaart käes hakkasin uurima, et mis suunas punktid on ja panin kompassi kaardile, kuid enam ei osanud seda kasutada :) Tükk aega proovisin keerata kaarti ja kompassi kuid ei tulnud meelde mismoodi kompassi abil suuna kätte sai. Mõtlesin, et no mis seal ikka, orienteerun ainult kaardil olevate teede ja lagendike järgi. Kui suund käes asusin otsima esimest punkti. Ega ikka ei leidnud küll, vaid leidsin vale punkti :) Samal ajal aga motivatsioon langes, et kas nii lõppebki mu
debüüt orienteerujana - ei leia esimest punktigi. Õnneks leidsin õige koha teiste osalejate abiga üles, ehk siis nägin mis suunas jooksid ja jõudsin lõpuks õigesse kohta. Pärast tulemusi vaadates selgu, et enamus oli selle punkti läbinud 2-3 minutiga, kuid minul läks 9minutit :) . Järgmiste 5-6 punktiga eriti probleeme polnud ning siis ühtäkki tuli meelde kuidas kompassi ja kaarti kasutada, ehk siis ei pidanud enam aega kulutama kaardilt tähiste otsimisele, et järgmise punkti
suund kätte saada. Vahepeal oskasin kiirustades mudasse joosta ning mõlemad jalad said läbimärjaks.
Igatahes enne lõppu ei suutnud veel ühte punkti üles leida ning selle otsimisele kulus jällegi palju aega. Pärast kui see leitud, vaatasin kaarti ning sain aru, et ei osanud seda õieti lugeda, otsisin liig akaugelt, lihtne :)
Finishis tulemusi kätte saades selgus, et keegi oli osanud minust veel aeglasem olla. Igatahes see polnud ka kõige olulisem, üleüldine fiiling oli väga hea.
Kui tulemused olid ka netti üles pandud avastasin, et esimese korra kohta polnudki tulemus kõige kehvem: 56 osaleja seas olin ma 38 ning kui aegasid võrrelda, siis kõige kiirem oli 26:33 ning aeglaseim 1:26:42.
Lõpetuseks võin öelda, et olen kogemuse võrra rikkam ning kindlasti võtan tulevikus mõnest päevakust osa ning siis juba lähen pikemale B rajale, ainult pean veel tingmärke ja kaardi lugemist õppima.

Inimene on ikka kummaline ...

... - kuuled, näed, loed kuidas midagi teha, kuid ikka teed teistmoodi(loe omamoodi). Toon eheda näite endaga.
Enne Viljandi jooksu lugesin, et pärast võistlust ei tohiks kohe jätkata vanade koormustega - lõike joosta ~30%, tempot ~20% ja pikka krossi ~10% aeglasemini, lisamärkusena veel see, et kui enesetunne on hea, siis pikka jooksu võib teha ettenähtud tempoga ning järgneval nädalal võib teha nii nagu plaan ette näeb. Aga kus sa sellega, et ma seda jälgisin :)
Viljandi jooks oli reedel, järgmise trenni tegin teisipäeval(4 päeva hiljem), vahepeal otsustasin välja puhata. Teisipäevane jooks nägi ette 6x800m ajaga 3:07 ning lõikude vahel 1:30 sörki ning selle oleks pidanud siis ~30% aeglasemalt tegema. Enesetunne oli hea ning proovisin 3:07 ajaga joosta, kõik oli ok ning tegin nii nagu plaanis kirjas. Viimase lõigu ajal tuli jalgadesse väsimus. Ok, see selleks, vahepeal oli üks puhkepäev ning neljapäeval nägi plaan ette tempojooksu, kuid ega ma seda ka aeglasemalt ei teinud ning poole jooksu peal oli tulemus käes - jaks oli otsas ning jalad väsinud.
Siis ma mõtlesingi, et inimene on ikka kummaline, tea küll, et nii ei tohi, aga ikka teeb :) tahtmine on lihtsalt suur.
Ok, otsustasin pühapäeval ette nähtud 14km @ 5:00 min/km joosta, laupäeval ei läinud taastumise pärast rattagagi sõitma. Selle trenni otsustasin siis teha vastavalt enesetundele ning vajadusel aeglasemalt joosta. Kummaline jooks oli. Esimestel km soojaks joostes viskas pulsi üles 145-155 juurde, tavaliselt on see mul alguses 135-143. Paari km jooksul see normaliseerus ning otsusasin natuke tempot tõsta, nüüd jooksin umbes 5:20 min/km tempoga. Pärast 4 km olid jalad ikka kergelt väsinud. Kuna tundsin, et jaksu on siis otsusasin natuke veel kiirust lisada, jooksin ~5:10-5.15 min/km tempoga, selline normaalne kerge aeroobne tempo mis ei nõudnud väga pingutust. Umbes 7-8 km tundsin, et enesetunne läheb järjest paremaks ning ka jalad ei ole enam väsinud. Enesetunne oli nagu enne Viljandi jooksu trennis. Enne lõppu mõtlesin, et sellise tempoga võiks isegi vabalt veel 5km joosta, kuid plaan nägi ette 14km ning lõpetasin jooksu õigel ajal. Pärast venitades oli enesetunne ikka norm ning väsimus oli minimaalne ning energiat oli rohkem kui enne jooksu. Isegi 2h pärast trenni tundsin ennast nagu duracelli jänes - energiat oli palju ja enesetunne parem kui viimastel päevadel.
Kuidas sellist olukorda seletada, ei tea. Võibolla keegi targem oskab selgitada.

80. Suurjooks Ümber Viljandi Järve

Päev enne jooksu sai tehtud veel kerge 4,5km sörk ja 2x60m kiirendust, enesetunne oli hea ning vaim võistluseks valmis. Õhtul sai natuke kalkuleeritud, et mis ajaga võiks raja läbida. 2008 oli ajaks 57.57(4.50min/km) ning loomulikult oli eesmärgiks kiiremini joosta. Treeningtempo ja enesetunde põhjal lootsin joosta natuke alla 55 minuti(4.35min/km) ning iga 30sekundit alla selle oleks juba suureks boonuseks.
Korraldajate poolt oli väga hea muudatus see, et stardikoridori oli tahapoole viidud, ei tekkinud kohe nö. pudelikaela mis tõmbas tempo alla, kohe sai hakata jooksma oma tempoga kuid nagu eelnevatel aastatelgi tuli mööda teeäärt või põllu peal möödajookse teha. Stardis avastasin, et olin unustanud pulsoka vöö peale panna, kuid jooksu käigus selgus, et tegelikult oli see hea, muidu oleks võibolla veel pulsi järgi tempot alla lasknud. Enne 1km pikka tõusu sain oma rütmi
kätte ning tõusul tuli jällegi möödumisteks raja kõrvalt joosta, taastusin mäest normaalselt ning sain endise tempoga jätkata ning esimeses joogipunktis, kui joostud oli ~5km, vaatasin kella ning joostud oli ~21.00(4.13min/km). Kui olin selle km aja välja kalkuleerinud olin väga üllatunud, et sellise tempoga suutsin joosta. Kohe aga kaotasin ajas, sest ei oska mina ikka jooksu pealt topsist juua, pidin mõned sammud kõndima ja täpselt sama ka teises joogipunktis. Pärast seda põllu peal märkasin, et olin mõned km natuke tempos järgi andnud ning lisasin kiirust. Umbes 3-4km enne
lõppu jõudsin nö oma tempo seltskonda ehk ei õnnestunud eesolijatest enam mööduda nii lihtsalt, loomulikult mööduti minust küll aeg-ajalt :) Viimane km oli juba suht raske, nagu alati :), staadionile jõudes veel viimane spurt(õnnestus mööduda veel ~5 jooksjast) ning finish ja aeg 52.35.
Võrreldes 2008.a. olin natuke üle 5min kiirem, ehk siis edasiminek on märgatav :) ning enda seatud eesmärgi joosta alla 55.00 täitsin ilusti.

Pärast jooksu otsustasin jahutuseks järvevees ära käia. Vesi oli ikka päris külm ning ujumisest ei tulnud midagi välja, 2 korda sai ennast sisse kastetud ja 2 meetrit üritasin ujuda ning ruttu välja. Kui olin oma naisele öelnud, et vesi oli jube külm, siis vastas ta muidugi tabavalt, et loomulikult on, jää ju läks alles ära :)

Vaatasin võrdluseks veel eelmise aasta jookse ning isegi hooaja keskel Pühajärve jooksul oli tempo natuke aeglasem.
Selle pealt oskan järeldada, et treeningkava on asja ette läinud ning olen õigel teel, et sügisel maraton alla 3h30min
joosta.

Panin paika ka järgmise stardi - Emumäe jooks 30.05.2009

Lühidalt

Jõelähtme rattamaraton
Kahjuks murdis mind ööl vastu rattamaratoni mingi kõhuviirus maha, enesetunne oli kehva ja keha väga nõrk. Lootsin kuni viimase hetkeni, et läheb paremaks ning saan kasvõi rahulikult raja läbi matkata, kuid tegin õige otsuse starti mitte minna. Järgmisel päeval helistasin perearstile ning ta käskis paastuda. Kokkuvõttes olin 3 päeva vee, jogurti ja keefiri peal, kaotasin ~2kg ning loomulikult trenni teha ei saanud.

Keping
Pärast kõhuhäda niikuinii kohe vana koormusega trenni ei julgenud teha, siis otsustasin solidaarsuse mõttes abikaasaga kepikõndi tegema minna. Tempo valisin naise järgi, sest kuna meie treenituse vahe on väga suur, siis ei hakanud ma ise tempot tegema. Umbes 3 km hakkasin tundma, et vist hakkab nahk natuke soojaks minema ning lõpus sai natuke tempot tõstetud ning hakkas isegi soe :) Kõndisime 8km pikkuse ringi ning keskmiseks pulsiks oli 98. Olen avastanud, et keping on hea treening vahelduseks ja taastuseks ja muideks hea on ka loodust jälgida :)
Kui nüüd loodusest rääkida, siis läks lumi ja läksid ka kitsed ehk kui talvel jooksmas käisin nägin 2 korral 3st alati kitsi(rekord oli 14 kitse korraga) ja vähemalt 1 rebast kuid pärast lume sulamist pole enam neid näinud.

Mis teoksil?

Alustasin märtsi keskel spetsiifilisema ettevalmistusega selleks hooajaks. Kasutan baaskavaks Less is more 3plus2 treeningplaani. Lühidalt kirjeldatuna on see 3 jooksu + 2 muud aeroobset tegevust nädalas. Jooksud koosnevad fartlekist, tempojooksust ja pikast krossist ning lisaks tuleb nädalas teha 2x aeroobset trenni umbes 1h. Eks sügisesel maratonil ole tulemus näha :) Igatahes soovin ma sellest plaanist natuke põhjalikumalt kirjutada, kuid seda juba kunagi hiljem.
Kui nüüd hetkeolukorrast rääkida, siis väike progress on juba olnud, eile tegin 14km krossi tempoga 5:00min/km keskmise pulsiga 150 ning enesetunne oli päris hea, väga pingutama ei pidanud, mõned km tulid hoopis 4:45-4:50 tempoga. Tuju tegi kohe heaks, sest näiteks 2 nädalat tagasi jooksin 11km keskmise tempoga5:12 ja pulss oli 153. Praegu tundub vorm olevat sama, või isegi natuke parem kui oli eelmine aasta Ümber Viljandi Järve jooksul.
Kuna ilmad olid eelmise nädalani kehvapoolsed, siis ei saanud ma lisaks 3 jooksule ratast sõita, kuid tänaseks on ratastelt tolm pühitud ja kett õlitatud ning esimene 1h trenngi tehtud. Kuna tuleval nädalavahetusel on Jõelähtme rattamaraton, siis peaks vähemalt korra veel tagumikku sadulaga harjutama ;) Tõenäoliselt sõidan mingi päev rattaga tööle ja tagasi(30km+30km).
Eelmine nädal tuli treeningaega kokku 3h50min.

Nöök

Kahjuks õnnestus eelmine nädal kuskilt külge hankida kõhugripi viirus ning seetõttu olin umbes 3 päeva ainult vee, tee ja jogurti peal, kaal langes ~2 kg. Hea oli selle paastumise juures see, et sooled sai puhtaks :) Halb aga see, et trennitegemine jäi vahele. Olin planeerinud, et märtsist alates hakkan kiirust arendama kuid nüüd lükkusid lõigud ja tempo nädala võrra edasi.
Mingil hetkel tabasin mõtlemas, et kas saatus kordub, ehk siis eelmisel aastal ravisin aprillikuus kopsuklamüüdiat antibiootikumidega, nüüd siis kõhuhäda
Tegelikult pole hullu midagi, selle hooaja esimese võistluseni, Ümber Viljandi Järve Jooksuni, on veel aega küll.

ps. registreerisin ennast Jõelähtme 3 rattamarelmisesatonile ära(Jõelähtme valla elanikuna tuleb ju sellest osa võtta :) ). Regasin küll 35km distantsile, kuid eelmisest korrast on meeles, et see oli ka piisav, tegemist siiski ühe Eesti raskema rattamaratoni rajaga ning 2h metsas müttamist peaks olema piisav trenn.

Eesmärgid 2009

10km
miinimum - joosta üle 2000 aastal joostud senine rekord 41.04
maskimum - aeg alla 40.00

maraton
miinimum - aeg alla 3h38 (isiklik 3h41)
maksimum - aeg alla 3h30

Omaette küsimus on, et kas need eesmärgid ka reaalsed on? Ise arvan, et maraton jah, aga 10km puhul olen pisut skeptiline. Samas saab pärast Viljandi Järve Jooksu enda hetkeseisu teada ning milleks see hooaeg võimeline olen.

Uus algus

Üritan tasapisi jälle siia blogisse eluavimu sisse puhuda.
Kui eelviimases postituses(25.nov08) sai välja öeldud, et võtan osa Otepää-Tartu maratonist, siis ei hakka ennast "lõhkuma" ning jätan selle vahele, lihtsalt ettevalmistusaega jääb väheks. Jaanuari keskel käisin pärast 1,5.a ootamist ninaoperatsioonil(nina vahesein oli kõver ning tehti sirgeks) ning seetõttu olin 3 nädalat treeningpausil.
Alustan sealt kus nov sissekanne lõppes. Kuna olin ikkagi laisk olnud ning rattaga pukil sõitmine tüütas ära, siis oli selleks ajaks, kui hakkasin jölle jooksma, aeroobne tase langenud päris palju. Samas kartsin ikkagi jalga, et äkki lööb uuesti põletiku välja ning hakkasin tasapisi iga nädal kilometraazi tõstma 13-17% kaupa(öeldakse, et reegel on 10%, kuid see tundus ikka jube vähe, eriti kui esimene nädal tegin 20km). Mingitel hetkedel oli küll tunne, et teeks pikemad jooksud, sest võhma nagu oli ja enesetunne ka hea, kuid üritasin siiski truuks jääda "less is more" ütlusele :)
Detsembrikuus tuli kokku ~75km ning jaanuaris 2 nädalaga 50km.
Seejärel tuli juba operatsioon ning olemegi ajas olevikku jõudnud.
Järgmisel nädalal üritan lisaks 3 x jooksmisele(2 lühemat + pikk) kas ujumas või suusatamas käia aga sellest juba täpsemalt hilisemates postitustes.

Mõttetera

Parem olla 10% alatreenitud kui 1% ületreenitud.