Legendaarne Hubi

Kingiti mulle mõni kuu tagasi raamat "Legendaarne Hubert Pärnakivi". Esmapilgul ei tulnudki kohe meelde, et kellega tegu ning kustkohast see nimi tuttav on. Kui olin natuke raamatut sirvinud, siis tuli meelde küll seos Ümber Viljandi Järve Jooks - H.Pärnakivi. Aastatel 1952 - 1963 võitis ta selle jooksu järjest 11 korda!
Kes temast veel midagi ei tea, siis lühiülevaate leiab siit: http://test.kalev.ee/est/?news=904036
Minu jaoks on see raamat nii silmaringi kui ka mõttemaailma avardanud. Et millega täpsemalt? Näiteks kuidas oli elu nõukogude ajal, millised olid treeningtingimused(järjekordselt võib vaid oletada millised oleks võinud olla tolle aja jooksjate tulemused tänaste treeningtingimuste juures!), kui hea ja suure südamega inimene oli H.P.
Meelde tuleb näitena nõukogude elu kohta see, kuidas H.P. tõi treeninglaagritest või võistlustelt kodustele ja sõpradele kilode kaupa suhkrut, kuna Eestis seda saada ei olnud.
Kokkuvõtteks tahan tänada H.Pärnakivi raamatu kinkijaid ning soovitan see kätte võtta ja läbi lugeda.

Alternatiivmeditsiin...

... nii välispidiseks kui ka seespidiseks kasutamiseks.
Võta külmkapist jääkuubikud(korralik peotäis või natuke rohkem) ning pane näiteks kilekotti
See jääkott aseta siis probleemsele kohale(paistetus, põletik, vms)
Kui see protseduur tehtud, vala allesjäänud jää klaasi ning peale vala rummi ja coca-cola't ning asu tarbima.

Terviseprobleemid

Nädal pärast poolmaratoni tekkis võimalus jälle jooksma minna, kuid kahjuks hakkas parem säär valutama ja seda päris korralikult :( Järgmisel päeval pidin isegi natuke lonkama. Hakkasin siis teemat uurima ning lugesin, et tegemist võib suure tõenäosusega olla luuümbrise põletikuga. Jätsin mõneks ajaks jooksmise ning otsusatsin mingigi vormi hoidmiseks rattaga sõita. Nüüdseks on juba ~3 nädalat möödunud kuid jalg on joostes ikka veel valus ning kui sümptomeid võrrelda luuümbrise põletikuga, siis kord nagu oleks sama, siis jälle mitte. Samas Helsingi maratonini on jäänud ainult 2 nädalat! Täna enam probleemiga ei venitanud ning otsustasin, et lähen käin arstil ära.
Igatahes ärevus kasvab iga päevaga, et kas saan joosta maratoni või ei, on ju selleks umbes poolteist aastat trenni tehtud.

2 päeva, 2 jooksu

Juuli alguses võtsin ühel nädalavaherusel osa nii Ümber Pühajärve jooksust(10,7km) kui ka J.Lossmanni mälestusjooksust(21,1km).
Mõlema jooksuga jäin rahule. Pühajärvel oli hea kerge joosta ning pingutama hakkasin rohkem viimasel 3km, võrreldes eelmise aastaga tuli aeg ~5min kiirem. Mäletan, et päras teelmise aasta jooksu oli päris läbi ikka, see 7km tõus küpsetas mõnusalt. Seekord oli enesetunne hoopis parem ning eriti väsinud ei olnudki.
Järgmisel päeval läksin poolmaratoni starti eesmärgiga teha tugev trenn. Olin ka vaadanud eelmise aasta lõpuprotokolli ning ennustasin oma aega umbes 1h50 mis oleks protokollis olnud viimaste seas, kuid see ei mänginud suurt rolli minu jaoks, ma ei läinud kohta jooksma. Pärast starti jäin kohe jooksjaterivi lõppu, sest ei tahtnud liiga kiiresti alustada. Mõnesaja meetri pärast otsustasin ikkagi natuke kiirust lisada, et muidu liiguvad kaasjooksjad ruttu eest ära. Umbes 10 km pärast oli tunda, et jalad on suht väsinud eilsest Pühajärve jooksust, kuid samas enesetunne oli hea ning suutsin eeldatust natuke kiiremini joosta. Vahepeal möödusin mõnest jooksjast keda oli päris hea distantsil püüda ning kes aitasid tempot hoida. Viimasel 3km jäin janusse ning olin juba üpris väsinud kuid suutsin siiski finisini pingutada ning lõpuajaks tuli 1h42 mis ei ole iseenesest mingi super aeg, kuid tolle päeva kohta siiski minu jaoks meeldiv üllatus, sest enne jooksu arvasin, et tuleb kehvem aeg.
See jooks andis hea positiivse enesetunde, et olen õigel teel ning puhanuna suudan poolmaratoni joosta alla 1h40