Elu on lill

Jooksin eile 29km ning selle käigus selgus, et olen maratoniks nii vaimselt kui ka füüsiliselt valmis, ehk siis olen suuteline 42km läbima ja seda kiiremini kui eelmine aasta. Järelejäänud
ajal tuleb siis veel natuke pingutada, et veel rohkem sekundeid km kohta võita.
Läbisin eile 29km ajaga 2.29.00, keskmine tempo oli 5.08 min/km. Kohati pidin natuke tempos tagasi hoidma, et mitte liiga kiiresti joosta, mõned km läbisin 4.55min. Kesmine pulss oli 149, eelmistel pikkadel jooksudel oli kesmine 151-153.
Enesetunne oli hea, üleeilsest lõigutrennist väsimust tunda ei olnud, jooksu ajal tekkis jalgadesse umbes 25km'l kerge väsimus, loodan, et järgneva kuu jooksul keha harjub rohkem pikkade jooksudega ning väsimus tekib veel hiljem. Esimestel km jooksin tempoga 5.15 min/km, mis tundus mõnus tempo olevat, ütleks, et jooksmise mugavustsoon, niipalju kui jooksmine mugav saab olla :) Üks tuttav võrdles kunagi sellist head enesetunnet ja tempot diiselmootoriga, mis võib ühtlasel tempol väga kaua tiksuda.
Testisin trennis ka Dexal'i energiageeli, seniajani olen kasutanud Maxim'i omasid ning test osutus positiivseks, organism võttis geeli omaks ning andis nimele kohaselt energiat :) Mingil ajal proovisin Hawaii Expressis müüdavat geeli, nime ei mäleta, kuid mulle see ei meeldinud: ei saanud ma aru, et oleks energiat rohkem ning mingil hetkel läks kõhus olemine ka kehvemaks, õnneks põhja alt ei löönud. Nüüd veel vaja korra testida Maximi geele ning siis ära otsustada mida maratonil kasutada. Kui veel söögivajaduse ka paika saaks oleks elu lill, aga õnneks on veel natuke aega katsetamiseks. Eilsel jooksul ei tarbinud ma peale geeli ja spordijoogi midagi ning 29km pidasin normaalselt vastu kuigi enne lõppu oli tunda, et kõht on natuke tühi. Samas
eelmise aasta maratonil sõin ka suhteliselt vähe, ühe peaotäie rosinaid, 1-2 kuivatatud ploomi(neid oli eriti kehva süüa, palju energiat läks mälumisele) ning 5-6 banaanilõiku. Samas päevad pole vennad.

Loen siit ja sealt, et kuidas paljusid krambid ohustavad. Eelmine asta tarbisin selle vastu enne maratoni 1-2 nädalat magneesiumi tablette. Luhatsi blogist sain teada, et tema jõi Narzan'i. Eelmine aasta sain Helsingis pärast lõpetamist mingi ampulli magneesiumiga, aga selle andsin ma Kalevipoja rattasõidul ühele krampide käes vaevlevale härrale ära ning nüüd oleks midagi asemele vaja.
Küsimus suurele ringile, et mida soovitate teha ja mida maratonirajale krampide vastu kaasa võtta(ei pruugi küll vaja minna, aga igaks juhuks olemas).