2010

Eks see mööduv aasta üle kivide ja kändude läks. Kõik oli positiivne kuni mai lõpuni kui põlv hakkas valutama. Vorm hakkas juba sellist ilmet võtma mida ise olin ka soovinud, kuid siis kõik hea purunes kui selgus, et pean operatsioonile minema. Selle aasta teine pool olin põlve tõttu niiöelda kerges masenduses, polnud motivatsiooni, ehk oli paremaid ja halvemaid päevi. Küll venis opist taastumine suhteliselt pikalt ning ega põlv pole veel praegugu 100% taastunud, kuid joosta laseb, siis olin neelupõletikus, ravisin külmetust jne jne. Küll aga praeguseks olen
jälle positiivselt meelestatud ning käin rõõmuga jooskmas ja ootan uut hooaega. Jõuluvana tõi mulle Kristiina Šmigun-Vähi raamatu isikliku pühendusega mille lugesin 1,5 päevaga läbi ning igatahes mind suutis see raamat väga hästi motiveerida. Nägu näha, siis suutsin isegi üle
mitme kuu ühe blogi sissekande teha :)

Kui nüüd kõik see negatiivne kõrvale jätta, siis plusspoolele saab lisada esimese poolaastal maratonitulemuse parandamise natuke üle 10min(3.13.21) ning lühemaid otsi suutsin võistlustel joosta keskmise tempoga natuke kiiremini kui 3.50 min/km.

Järgmise aasta eesmärkidest veel ei räägiks miskit, sest pean põlve ikkagi jälgima, kuid loodetavasti õnnestub ikka vast 1 maraton läbida.

Seniks aga kõigile sõpradele, tuttavatele ja konkurentidele head vana aasta lõppu!!!

Ultrajooksjatel võimalus ka Eestis võistelda

Mõni nädal tagasi toimus Lillepi pargis 6h jooksuvõistlus, kuid 30.10 toimub midagi veel ekstreemsemat, nimelt Haanja Jala100

Kes pole Haanja 100 tegemistega kursis siis teadku, et nad teevad "ravikuure" Haanja mägede vahel, näiteks toimuvad MTB rattasõidud hulludele(100km) ja segastele(100miili) ning eelmine talv oli ka 100km suusasõit. See aasta on plaanis neil teha 100km jalgsi läbimise üritus põhimõttega "käi-jookse palju jõuad".

Kevadel võtsin plaani Haanja 100 hullude MTB sõidul osalemise, kuid elu tegi omad korrektuurid ning jäi seal põlvejama tõttu osalemata, ehk järgmine aasta võibolla.

Loodan, et vähemalt Jala100 toimub ka 2011, sest Stamina korraldatud 6h jooksuürituse jätkamises mul erilist usku pole.

Põlvejama vol3.

Tänaseks siis opil käidud ja niidid väljas. Lubati ujumas käima hakata ning mõne päeva pärast kui jalg paindub, siis ka kergelt rattaga sõita, aga ainult kergelt kerides. Jooksmise kohta üteldi niipalju, et pean ise tunnetama kuna saan esimesed sörgisammud teha. Praeguse seisundi pealt seda veel järgmise nädala jooksul ei juhtu, sest põlv on veel paistes natuke ning ei paindu korralikult, loodetavasti ujumine kiirendab taastumist. Samas pole veel rõõmustamiseks mahti, sest pärast matka tegid mulle muret mõlema jala kannad mis on nüüd praktiliselt 1 kuu täielikku puhkust saanud ja loodetavasti põletikukolle taandunud, aga seda saan alles siis teada kui olen esimese sörgi teinud.

Foto: ~9h pärast operatsiooni

Sa õpi käima mööda kive.

Eelmise aasta lõpus tuli mõte minna 2010.a. kuhugi matkama ning, et asi huvitavam oleks, siis tahtsin teha mägimatka, et oleks ka ikka trenni eest :). GoDiscover ajakirjast jäi mulle meelde artikkel Rootsi kõrgeimast tipust Kebnekaise(2113m) ning natuke netis surfamist ja info kogumist mäe kohta ning sihtkoht oli lukus. Praktiliselt kohe jäid ka kaaslased ideega nõusse.

Juuli lõpus asusime Põhja-Rootsi poole teele.

1 päev sisaldas laeva- ja autosõitu kokku ~21h ning läbitud sai ~1200km.
Ega see, et kogu aeg põhja poole liikusime, tähendanud seda, et ilm oleks jahedamaks läinud. Õhtul ~18.00 ajal oli Oulu lähedal ikka ~28C sooja, aga see-eest oli jões ujumine mõnusalt karastav.
Öösel ~03.00 jõudsime Nikkaluokta'sse kust algab matkarada mäe juurde. Sinna parkisime auto ja panime telgi püsti.

2 päeva hommikul tegime kiire pudru, pakkisime asjad ja asusime mäe poole teele. Ilm oli udune ja aegajalt sadas ka vihma. Udu varjas kahjuks ilusad vaated mägedele. Õhtul telki püsti pannes hakkas ilm selginema ning juba nägime ka üksikuid lumiseid laike mägedel. Päeva saagiks jäi ~19km 7h'ga. Õhtul tõusis tuul ning öösel raputas see juba päris korralikult meie telki.

3 päeva hommikul paistis päike väga ilusasti mäenõlvadele ning andis lootust ilusale ilmale. Tegime kiire pudru ja asusime tippu vallutama. Valisime raskusastmelt lihtsama, kuid ajaliselt pikema, Lääne tee(Västra leden). Kahjuks läks taevas siiski pilve ning aegajalt ronides sattusime ka ise pilve sisse ning kaunid vaated jäid sel hetkel veel nägemata. Tunnid möödusid kividel kõndides ja turnides ning ühel hetkel paistiski meie ees lumine Kebnekaise tipp. Selleks hetkeks olime pilvedest kõrgemal ning teavad ju kõik, et pealpool pilvi paistab päike. Kuna rahvast oli suhteliselt palju, siis pidime tipu jalamil natuke ootama ja seejärel oligi meil Rootsi kõrgeimas tipus käidud. Pärast seda lebotasime ~30min kividel ja nautisime väikese A.LeCoq'iga päikeselist vaadet(ilm hakkas selginema). Natuke puhatud ja keha kinnitatud asusime tagasiteele. Kui esmalt arvasin, et tagasiminek on kiirem kuna distants on langev, siis reaalsuses see päris nii ei olnud - nõlvad olid kohati päris järsud ja see pidurdas tempot. Tagasiteel proovisime ka paljajalu mägijõge ületada(proovisime otsemat teed minna), kuid ei õnnestunud, vool oli liiga kliire ja paar kohta liiga sügavad ja ega see vesi ka nüüd teab mis soe ei olnud, ehk 3-4C, aga ära sai see proovitud ja nüüd ma tean mis tunne on paljajalu liustikust tulevas jões olla :) Igatahes adrenaliinilaks oli vägev. Kuna lühemat teed pidi jõe ületamine ei õnnestunud, siis läksime turvalisuse huvides nö suuremat ringi pidi ja seal sai juba kivide pealt jõgi ületatud. Telgi juurde tagasi jõudes tegime kohe õhtusöögi ning enesetunne läks ka kohe tugevamaks, sest päeval me spetsiaalset lõunasöögikraami kaasa ei võtnud, igaüks pani ise mingi snäki tasku. Söögiks läks sel päeval minul 2 müslibatooni, 1 energiabatoon, komme,
pool pakki rosinaid, pakk halvaad, palju vett. Kokku läbisime ~24km kõrgustevahega ~1600m ning aega kulus sellele natuke alla 12h.

4 päeval asusime pärast hommikusööki tagasiteele auto juurde ning selle päeva saagiks oli ~19km ja ~6h30min. Auto juures oli väike dilemma selles, et kas sõita kohe Kirunasse ja otsida seal mõni hotell kus saaks pesta või sauna minna või kasutada kohapeal olevaid võimalusi. Kuna 3 päeva oli saanud korralikult higistada, siis valisime kiirema variandi puhtaks saamiseks, ehk siis otsustasime kasutada Nikkaluokta's olevaid võimalusi. Sellega oli muidugi oma teema, tuli välja, et majja kus dush asub peab sissepääsemiseks maksma 20SEK(saab võtme), aga see ei tähendanud veel seda, et saaks pesta, lisaks sellele pidi panema 10SEK'i masinasse, et 3min tuleks vett. Ma otsustasin priisata ja võtsin kohe 20SEK'i eest kokku 6min vett ja oi kui mõnus see kuum dush ikka pärast neid päevi oli.
Olles natukene puhanud, hakkasid reielihased endast tunda andma ning väga hakkas see meenutama maratonijärgseid päevi valutavate reielihastega kus trepist üles-alla käimine on raskendatud ja nii me 4kesi siis lonkasime-komberdasime järgnevatel päevadel.

Reisi planeerides jätsime 2 viimast päeva Soomes ringi sõitmiseks ja lebotamiseks. Ära sai käidud Rovaniemis Jõuluvana juures, Lahti suusakeskuses + K120 tornis, Vantaa lennumuuseumis, McDonaldsis, Hesburgeris.

Põlvejama vol.2

Eelmise nädala lõpus sai siis tohtrihärrat külastatud ning septembri keskel on opile minek. Lühidialt öeldes on põlves väike kõhre kahjustus ning vähene üleliigne vedelik.
Arst ütles, et tegemist on päevakirurgiaga, tehakse 2 väikest sisselõiget põlve ja nende kaudu opereeritakse, õhtul pidin omal jalal koju saama minna.
Niiet selleks aastaks on võistlushooaeg läbi.

laiskus

Suvi + puhkus + laiskus = mitte blogimine

Üritan nüüd vahepealse kokku võtta.
Viimane sissekane oli põlve kohta ning sellega siis alustaks. Õnneks kadus 24 x 7 tuim valu mõned nädalad tagasi ära, kuid koormuse korral tuleb see ~0,5 päevaks tagasi. Eelmine nädal käisin magnetuuringus ning homme oli kokku lepitud, et lähen tulemusi teada saama tohtri juurde, kuid täna helistati ja teatati, et erakorraliste asjaolude tõttu homme arsti vastuvõttu ei toimu, kahjuks. Nüüd pean ootama kuni 12.08, et diagnoos teada saada ning kas pean minema opile või ei.

Pärast esimest visiiti ortopeedi juurde tuli koju ka viimane Jooksja number ning seda sirvides oli tunne nagu raputataks soola haavadele, sest väga palju oli juttu SEB maratonist. Olin ju selle jooksu seadnud enda selle aasta peaeesmärgiks. ~1-2 nädalat ei puutunud seda ajakirja või siis lugesin teisi teemasid, agaeg parandab haavad nagu öeldakse ja nii ka minu omad :) Õnneks olen ma optimist ning kuigi 99% tõenäosusega ma see aasta enam pikkadel jooksudel osaleda ei saa, siis ikkagi loodan selle 1% sees, et ehk õnnestub SEB maratoni kasvõi läbi sörkida :)

Teise külje pealt vaadates peab see jama ju mingitpidi hea ka olema. Kuna jalg lubab rattaga sõita, siis olengi rohkem rõhku sellele pannud ning ka mõned lõigutrennid sadulas teinud.
Läbitud sai ka elu esimene triatlon Kõrvemaal ning pikemalt sellest juba järgmises postituses.

Põlvejama vol1

Arstil käidud, kuid asjad ikkagi veel nö lahtised. Loodetavasti juuli esimesel poolel saan minna magnetuuringule. Doktor muidugi ütles, et 90% tõenäosusega on meniski vigastus, aga kui kuulis, et jooksen maratone, siis arvas, et võibolla hoopis kõhrega miskit häda, igatahes täpseks diagnoosiks on vajalik magnetuuring.
Uurisin ka, et mis sporti võin vahepeal teha? Vastati, et ujumine on väga hea ning jooksmist ära ei keelatuid vaid öeldi, et rahulikult võib teha kui põlv lubab, aga loomulikult mitte pikki distantse.
Öeldi veel, et kui on vaja operatsiooni, siis seda saab teha sügisel.
Paistab, et selle aasta jooksuhooajaga on siis ühelpool, kuigi õhkõrn lootus on, et ehk saab ilma opita jala korda...

njah

Vasak põlv teeb häda, krt. Viimased 3 nädalat juba selline ühtlane nõrk valu ning ei ole aidanud erinevad geelid, küml ja puhkus. Samas olen proovinud ka joosta ning ratast sõita ning pole ka hullemaks läinud. Õnneks homme saan tohtrihära jutule ning eks siis saab edasisi plaane tegema hakata, et mis ja kus.

Riia maraton

Hommik algas siis sellega, et sai üles tõustud, vajalikud asjatoimetused ära tehtud ning hakkasime stardipaika minema. Minnes selgus, et olime 2,5h hiljaks jäänud. Ma olin ikka väga löödud ja ikka väga närvis selle pärast, igast mõtteid ja variante mõtlesin läbi, et ehk ikka lastakse rajale jne jne. Hakkasin siis meenuta

Publish Post

ma, et kus sai viga tehtud, et nii palju hiljaks jäime ning siis tegin silmad lahti ja avastasin, et olen ikka hotellitoas ja see kõik oli uni, kusjuures väga vastik uni. Loomulikult ei suutnud ma enam magama jääda. Õnneks oli kell 6.00 ning niikuinii oleks pidanud varsti üles tõusma.

Pudrud söödud, asjad valmis ning sai minekule asutud, õigeaegselt siis ikka :)
Enne starti oli enesetunne super ning lootsin hea jooksu teha, samas kõike seda ei soosinud ilm - päike säras kõrgel taevas ning ühtegi pilveraasu ei olnud ka näha. 4 päeva enne start lubas ilmateade +13C ja tugevat vihma.
Pärast esimest 4 km tõstsin tempo 4.25-4.30 juurde ning nii sai kulgetud kuni 18km. Enesetunne oli siis väga hea ning võtsin riski ja tõstsin tempo 4.20-4,25. Poolel maal oleks sellise tempoga lõpuajaks tulnud ~3h07. Teise ringi silla tõsusudel oli selge, et viimane ring läheb raskeks. 2 ringi lõpuks(28km) oli tempo langenud 4.30 juurde ning viimasele ringile minnes oli päike oma töö teinud ning enesetunne ei olnud kõige värskem ning sain aru, et viimased 5km tuleb raske kannatamine. Nii ka läks, pärast 35km hakkas tempo tasapisi langema kuni viimastel tõusudel jooksin 5.05-5.15 tempoga, raske oli. Mäletan seda, et enne viimast tõusu tagasipöördel oli Marek ~100m minust tagapool, aga tõusu lõpuks juba 100m ees. Üritasin veel viimasel 2km kiirendada, aga seda kiirust jätkus umbes 1km ning viimase km kulgesin lihtsalt lõpuni. Lõpuajaks(chip time) sain 3.13.21.

Jooksust taastusin üllatavalt ruttu ning lihased ei olnud siis, ega täna väga valusad, saan vabalt trepist ilma grimasside ja käsipuu abita üles-alla käia :)
Sai mõned võileivad söödud, pesemas käidud ning kuna kõht oli tühi, siis nägin, et pakutakse borši. Tegelikult oli see mingi külm koorene peedi supp, mis oli suhteliselt vastik, ning pool sellest rändas prügikasti. Ega muud üle jäänud kui sai Maximast söödavat ja joodavat ostetud ning bussijaama minek. Seekord sai Riias Eurolines'iga käidud, oli täitsa normull, ega ise poleks viitsinud pärast maratoni küll autoga sõita.

Kui pärast jooksu olin natuke pettunud või kriitiline saadud aja osas, sest läksin ju 3h10 jooksma, siis täna olen tegelikult sellega täitsa rahul. Isiklik rekord paranes ~13minutit. Kas võetud tempo tõstmise risk ennast õigustas või ei, seda ei tea, aga julge hundi rind on haavleid täis ;)
Igatahes andsin rajal endast kõik ning kui näiteks Viljandi jooksu järel tundsin, et jäi väike varu sisse, siis seekord sellist tunnet ei ole.

Üks asi jäi veel meelde, et kui esimene ring ergutas rahvas jooksjaid entusiastlikult, eriti just kesklinna/vanalinna osas, siis 2 ring juba vähem ja 3 ringil pidin ise rahvast ergutama, et nad natuke elavneksid ja jooksjaid ikka ka ergutaksid :)

Lõpuks suur suur ÄITÄH sõber Rain'ile kes viitsin minuga kaasa tulla ning jooksu ajal aidata.

Foto: Riia Maraton 2010 start

Veel mõned päevad ...

... on jäänud selle aasta esimese maratonini. Tunnen, et olen selleks nii vaimselt kui füüsiliselt valmis, umbes 3-4 nädalat tagasi ei olnud ma selles nii kindel. Ettevalmistus on olnud suhteliselt hea. Võrreldes eelmise aastaga on 2010 jooksukilometraaz 720km mis on poole võrra rohkem kui 2009 samal ajal. Veel võib võrdluseks tuua, et 2009 jooksin aprill-mai pikki krosse keskmise tempoga ~5.05min/km ning 2010 keksmine 4.30-4.40. Samas on erinevused treeningutes: 2009 jooksin ühtlase tempoga, aga praegu on pikal jooksul ka 1-2x10-15min lõigud ka sees.
See kõik tundub päris ilus, aga ei puugi siiski mind päästa maratonil haamrist.

Mis siis on eesmärgiks? Kuna tegu on Maratoniga, siis ei saa sellesse kergelt suhtuda, esmaseks eesmärgiks on ikka lõpetada mitte "Kristiina't teha" :) Tegelikult on ka natuke täpsemad eesmärgid. Selle aasta treeningute põhjal võib loota aega ~3h10 ning seda ma jahtima lähengi. Praegu tundub kõige suuremaks takistuseks olevat ilm. Loodan, et lätlastel ei vea päikesega niipalju kui meil hetkel ning neil on jahe ja pilvine pühapäev. Teiseks takistus olen kindlasti ma ise ning täpsemalt see mis asub kõrvade vahel.

Hetkeseisuga on maratonile end registreerinud ~800 jooksjat(sh 31 eestlast) ja kuna jooks toimub 14km ringil mida läbitakse 3x, siis vähemalt ei teki seda tunnet, et oled üksi rajal, nagu oli 2009 sügisel Rahvajooksu maratonil.
Ja loomulikult hakkab võistluseelne närv ka sisse tulema ;)

Okas päkka!

Viljandi jooks

Hommikul pudru ja kohvi kõhtu ning asjad kotti ja autosse. Kohale jõudes võttis meid vastu tugev tuul ning mitte just kõige soojem ilm. Tegelikult on kopp ees sellest tugevast tuulest(viide Jõelähtme Rattamaratonile)! Olukorraga tuli leppida ning õnneks oli tuul sobivalt poolt ning jooksu ei häirinud eriti. Stardikoridori jõudsin ~3min enne starti ning selleks ajaks olin ka närveerimise lõpetanud :) Eelnevate aastate töö tulemusena sain startida 3 stardigrupist ning esimene km sai enamvähem ilma trügimiseta joostud, kuigi ei pääsenud ma ka seekord asfaldi kõrval põllul jooksmisest. Huntaugumäel joostes tundus mulle jälle, et kas ma tõesti suudan tõuse teistest kiiremini võtta või olen ise liiga tormakas ning see maksab mulle hiljem kätte. Otsustasin tempos mitte järgi anda ning mul tuli raja kõrvalt, jällegi põllu pealt, teistest mööduda.
See aasta otsustasin siis esimest korda majade vahelt Riia maanteele suunduda, kuhu läks ka muidugi enamus jooksjaid. Distants tundus mulle natuke pikem kui kalda äärest obeliski juurde joostes, kuid see tunne võis ka petlik olla, aga see-eest polnud mingeid tõusunukke vaid lõpuosas pikem laskumine kus pigin tossu paelu siduma ning nii läks ~5-10s kaduma.
Pärast esimest joogipunkti võtsin põldudel tempot natukene alla, kartsin, et võib viimastel kilomeetritel sama juhtuda mis Nõmme jooksul, et hakkab roiete alt valutama(pistma?). Umbes 3 km enne lõppu otustasin siiski jälle tempot lisada kui kuulsin, et eespool jooksjale öeldi kohaks 250 ning kella vaadates oli lootust saada aeg alla 49min. Viimane km tuli tõenäoliselt alla 4min ning lõpuajaks oli 48.44.
Ajaga jäin rahule, samas jällegi järgmisel päeval hakkasin siiski tahtmatult mõtlema, et kas oleks saanud veel kiiremini ning kuskohas jäi varu. Nagu teada on oleks paha poiss ning seda teemat ei hakka rohkem arutama.
Pärast finisheerimist möödusin esimese 100 lõpetanu auhinnalauast ning tabasin end mõtlemast - tahan ka!
Pärast jooksu lõhkusin lõdvestuseks 1-2h puid ning taastumiseks oli saun ja õlu ning kes veel ei tea, siis taastumine algab kolmandast õllest ;)

Natuke toimunud üritustest

Jõelähtme IV rattamaraton

Otustasin pärast pikka kaalumist seekord veel matkadistantsist osa võtta, kuigi kahtlesin pikalt. Ütleme nii, et pika sõidu jaoks jäi treenitus veel väheseks. Minu puhul oleks pikk sõit olnud matkatempos läbimine, aga 30km sai ikkagi oluliselt kiiremas tempos sõidetud.Raja esimeses pooles olid mulle meeltmööda singlid ja metsavahe teed ning teine pool sõideti
kruusal ja asfaldil. Ega ma mingit hellitamist endale ei lubanud ning pärast starti võtsin hoo üles, et enne metsa võimalikult paljudest mööduda(stardikoridoris jäin tahapoole).


Kui singlid hakkasid, tundsin ennast väga hästi, eespool olevad sõitjad hakkasid tasapisi selg ees mulle vastu tulema :) Sel päeval oli väga väga tugev läänetuul ning Jägala lasketiiru(liiv + tugev vastutuul) lõiku sõites oli tunne nagu keegi oleks liimi rehvidele pannud või sõidaks aegluubis. Ilmselt oleks jalgsi ka kiiremini edasi jõudnud :) Sel hetkel oli ees ~100m kaugusel 3-4 liikmeline punt, kuid kahjuks nendele ma järgi ei jõudnudki ning viimased 15km sõitsin
üksinda tugevas vastu- ja küljetuules. Viimased km oli lausa lust taganttuulega asfaldil ja sõita.

Üldkokkuvõttes jäin sõiduga täitsa rahule, jalgades oli jõudu ning suurt ärakukkumist ei olnud, kuigi eks lõpus enam tõuse nii kiiresti võtta ei õnnestunud kui alguses. Rada oli huvitav ja vaheldusrikas, hea, et lühem distants ei olnudainult kruusaralli vaid oli ka porimülkaid, singleid, jooksukaid. Tõenäoliselt järgmine aasta lähen juba pikale sõidule.



Nõmme maantejooks

Otsustasin see aasta jooksuvõistlsed avada Nõmme maanteejooksuga. Eelneva treenituse pealt lootsin joosta 5km distantsil aega alla 20min, umbes 19.30-19.45. Kuna osalesin seal esimest korda, siis rajaprofiilist ei teadnud ma midagi. Stardist võeti tempo üles ning 1km lõpus oli kohe pikem tõus. Mõtlesin, et nagu väiksem variant Viljandi jooksust kus on ka ~1km peal Huntaugumäe tõus :). Enesetunne oli hea ning kellalt vaadates oli tempoks ~3.50min/km. Umbes ~1,5km enne lõppu möödus minust Peeter Vennikas, võtsin talle järgi, kuid siis aimasin halba, sest paremalt roiete alt hakkas valutama. Viimase km laskumisel oli kohe väga valus juba hingata/joosta ning P.Vennikas läks oma teed. Kahjuks lõpukiirendust teha ei õnnestunudki kuigi tundsin, et võhma ja jõudu oleks olnud küll. Hiljem protokolli vaadates leidsin positiivse üllatuse selles valudega lõppenud jooksus - sain 5km ajaks 18.59.
Loodetavasti sai selle jooksuga nö lõõrid lahti ning saab Viljandis samuti korraliku pingutuse teha.

Foto 1: 30km liidergrupp
Foto 2: laskumine, mis pildil ei tundugi nii järsk
Foto 3: eelneval pildil olevale laskumisele järgnenud tõus

Kes ei jookse, see ei jõua!

Ehk siis niimoodi reklaamib ennast XII Nõmme maanteejooks
Otsustasin see aasta sellest osa võtta, võistlusnälg on lihtsalt suur :)
Kuna selle hooaja ettevalmistus on teistsugune, siis mõtlesin esimese jooksuvõistluse stardi teha Nõmmel, mitte Viljandis. Loomulikult Viljandi Järve jooksule lähen ma ka ning see 5km pingutus enne seda on loodetavasti selline "hea ärritaja".

Nüüd tuleb veel mõned päevad kannatada ning järgemööda tulevad siis
10.04 Nõmme XII maantejooks,
18.04 Jõelähtme IV Rattamaraton(30km),
01.05 81 Jooks Ümber Viljandi Järve,
23.05 Riia Maraton.

See aasta on mul ~500 jooksukilomeetrit läbitud ning ettevalmistus Viljandi jooksuks on üle 300km parem kui 2009. Veel 1 kuu aega, et kiirust koguda ning loodetavasti suudan oma eesmärgi, joosta alla 50min, täita.

Foto: Ausammas 11 järjestikust Viljandi Jäve jooksu võitnud Hubert Pärnakivi'le.
www.sakala.ajaleht.ee

Proovilepanek

Jaanuari lõpus otsustasin ennast proovile panna ning vaadata kas suudan muuta oma toitumisharjumisi. Eesmärgiks oli loobuda veebruaris igasugustest maiustustest, a'la jäätised, küpsised, kommid jne. Üks asi oli isule mitte järgi anda, aga teiseks soovisin näha kas sellel on ka mingi mõju kehakaalule. Kuna ma olen suur magusaarmastaja, siis ei hakanud ma ennast nii piinama, et oleksin täielikult magusa tarbimisest loobunud, otsustasin, et ei loobu nö magustoitudest söögikordade juures. Ehk siis näiteks kui söön suppi, siis luban endale magustoiduks pannkoogid või kui kodus kallis abikaasa küpsetab midagi, siis seda ikka söön. Mõte oli ikkagi loobuda sellest nö näksimisest. Näiteks kui käisin enne kojuminekut poest läbi siis ostsin ikka kas ühe jäätise või küpsiseid või präänikuid, et oleks hea autos nosida ning kui neid jäi järgi siis sõin järgine päev edasi, loomulikult lohutasin ennast ilusa enesepetmise teel sellega, et niikuinii lähen trenni. Näiteks on ju väga mõnus õhtul hilist filmi vaadates diivanil lesides suurt tassitäit jäätist süüa!
Veebruari lõpuks oli selge, et sain hakkama - suutsin vastu pidada mõtetutele magusa isudele. Pean tõdema, et see oli mõnikord üsna raske, aga abiks oli siis kas siis pirn või banaan või väike topsijogurt ning vahel raskematel hetkedel 1-2 lusikat kodust moosi :) .
Veebruari alguses kaalusin ~78kg, kuu lõpuks ~77kg ning otustasin kõige sellega jätkata ning märtsi esimese nädalaga langes kaal veel 1kg, ehk siis maiustustest loobumise ja trenni abiga kadus mul 5 nädalaga 2kg ning viimastel kordadel olen juba näinud kaalul numbreid algusega 75. Hakkasin mõtlema, et millal võisin viimati kaaluda 75kg ning ei suutnudki meenutada, võibolla 2002-2003.
Loodan, et see kõik aitab kaasa ka jookukiirusele, on ju ikkagi ~2 kilo vähem rasva endaga kaasas tassida :)
Igatahes olen otsustanud, et vanade söömisharjumiste juurde tagasi ei pöördu.
Kui nüüd veel mõned aastad tagasi mõelda, siis 2007 kevadel, kui taasalustasin jooksmisega, kaalusin 83-84kg ning viimase 3 aastaga olen trenni ja toiutimisharjumuste muutmisega kaotanud ~7-8 kg.
Show must go on ;)

Foto 1: www.outtakes.com

Unustamine on valus

Kui pikamaajooksu trennis või võistlusel midagi unustada, siis enamasti maksab see ennast valusalt kätte. Eriti valusalt veel siis, kui unustad nibud teipimata! Vot see viimane juhtus minuga eelmise nädala pikal jooksul. Õnneks hõõrus natukene, kuid oli siiski piisavalt valus, et seda mitte unustada.
Igaks juhuks teibin nibud alati jooksudel, mis on pikemad kui 20km. Kes on seda ebameeldivat valu tundnud, see saab aru miks on mõtekas seda, parem mitte testida nibude taluvuspiiri.
Viimati oli mul üle 20km jooks 2009 septembris ning eelmisel laupäeval riietudes ei tulnud plaasterdamine meeldegi. Mul annab see tunda siis, kui särk läheb märjaks, kas siis higistades(talvel ei kuiva 1 kihi särk iga kord alati korralikult ära), vihmaga vms ja selle tulemusena hakkab pluuse rohkem vastu keha hõõruma.
Loomulikult on inimesi kes ei pea seda kunagi tegema, kuid parem karta kui kahetseda.


Samas pole ma näiteks varbaid või muid hõõrduvamaid kohtasid trennis vaseliiniga määrinud, kuid maratoni eel teen seda alati ning pikad otsad jooksen alati liibukates, ei taha riskida sellega, et jalgevahelt oleks nahk maas.
Mingi aeg tagasi sattusin lehele www.nipguard.com , huvitav kas keegi on Eestist ka neid tellinud?




Foto 1: www.nipguard.com
Foto 2: cyclinginquisition.blogspot.com

2009 kokkuvõte

2010 käes ning aeg teha kokkuvõte eelmise aasta kohta.
02.2009 kirjutasin:
- - - - -
10km
miinimum - joosta üle 2000 aastal joostud senine rekord 41.04
maskimum - aeg alla 40.00

maraton
miinimum - aeg alla 3h38 (isiklik 3h41)
maksimum - aeg alla 3h30
- - - - -

10km - jäi täitmata; ainuke jooks oli kevadel ümber Emumäe(46:44) ning sügisel ei õnnestunud enam võistluskalendrisse sellist jooksu paigutada
Maraton - max eesmärk täidetud(3h26)
Rahule jäin veel:
Ümber Viljandi Järve Jooks, aeg 52.35 - eelmise aasta tulemus sai ületatud 5 minutiga
Lauritsapäeva jooks(Kuusalus 5,2km), aeg 20.16 - keskmine km aeg 3.53

Natuke treeninginfot läbitud km ja aja kohta:
ujumine - 24km, 11h20
ratas - 855km, 38h35
jooks - 1032km, 89h40; selle üle on mul hea meel, ilus ümmargune tähis sai läbitud :)
suusk - 54km, 4h25

Uuel aastal siis uued plaanid, uued eesmärgid ja loodetavasti ka uued ja paremad tulemused :)