Elu aeglaseim jooks - 4,4km 46:16

Tegelikult on asi selles, et käisin esimest korda orienteerumisneljapäevakul. Eelmine nädal
mõtlesin, et võiks trenni vaheldust tuua ning kuna kodukandis oli neljapäevak tulemas oli asi otsustatud. Laenasin tuttavalt pöidla kompassi ning lasin natuke selle kasutamist õpetada. Kui kompassi kasutamine oli enamvähem selge, otsisin netist üles tingmärgid ja üritasin neid õppida.
Mõtlesin, et esimene kord lähen igaks juhuks kõige lühemale C rajale, et mine tea mis võib juhtuda, ehk eksin totaalselt ära.
Kui kaart käes hakkasin uurima, et mis suunas punktid on ja panin kompassi kaardile, kuid enam ei osanud seda kasutada :) Tükk aega proovisin keerata kaarti ja kompassi kuid ei tulnud meelde mismoodi kompassi abil suuna kätte sai. Mõtlesin, et no mis seal ikka, orienteerun ainult kaardil olevate teede ja lagendike järgi. Kui suund käes asusin otsima esimest punkti. Ega ikka ei leidnud küll, vaid leidsin vale punkti :) Samal ajal aga motivatsioon langes, et kas nii lõppebki mu
debüüt orienteerujana - ei leia esimest punktigi. Õnneks leidsin õige koha teiste osalejate abiga üles, ehk siis nägin mis suunas jooksid ja jõudsin lõpuks õigesse kohta. Pärast tulemusi vaadates selgu, et enamus oli selle punkti läbinud 2-3 minutiga, kuid minul läks 9minutit :) . Järgmiste 5-6 punktiga eriti probleeme polnud ning siis ühtäkki tuli meelde kuidas kompassi ja kaarti kasutada, ehk siis ei pidanud enam aega kulutama kaardilt tähiste otsimisele, et järgmise punkti
suund kätte saada. Vahepeal oskasin kiirustades mudasse joosta ning mõlemad jalad said läbimärjaks.
Igatahes enne lõppu ei suutnud veel ühte punkti üles leida ning selle otsimisele kulus jällegi palju aega. Pärast kui see leitud, vaatasin kaarti ning sain aru, et ei osanud seda õieti lugeda, otsisin liig akaugelt, lihtne :)
Finishis tulemusi kätte saades selgus, et keegi oli osanud minust veel aeglasem olla. Igatahes see polnud ka kõige olulisem, üleüldine fiiling oli väga hea.
Kui tulemused olid ka netti üles pandud avastasin, et esimese korra kohta polnudki tulemus kõige kehvem: 56 osaleja seas olin ma 38 ning kui aegasid võrrelda, siis kõige kiirem oli 26:33 ning aeglaseim 1:26:42.
Lõpetuseks võin öelda, et olen kogemuse võrra rikkam ning kindlasti võtan tulevikus mõnest päevakust osa ning siis juba lähen pikemale B rajale, ainult pean veel tingmärke ja kaardi lugemist õppima.

Inimene on ikka kummaline ...

... - kuuled, näed, loed kuidas midagi teha, kuid ikka teed teistmoodi(loe omamoodi). Toon eheda näite endaga.
Enne Viljandi jooksu lugesin, et pärast võistlust ei tohiks kohe jätkata vanade koormustega - lõike joosta ~30%, tempot ~20% ja pikka krossi ~10% aeglasemini, lisamärkusena veel see, et kui enesetunne on hea, siis pikka jooksu võib teha ettenähtud tempoga ning järgneval nädalal võib teha nii nagu plaan ette näeb. Aga kus sa sellega, et ma seda jälgisin :)
Viljandi jooks oli reedel, järgmise trenni tegin teisipäeval(4 päeva hiljem), vahepeal otsustasin välja puhata. Teisipäevane jooks nägi ette 6x800m ajaga 3:07 ning lõikude vahel 1:30 sörki ning selle oleks pidanud siis ~30% aeglasemalt tegema. Enesetunne oli hea ning proovisin 3:07 ajaga joosta, kõik oli ok ning tegin nii nagu plaanis kirjas. Viimase lõigu ajal tuli jalgadesse väsimus. Ok, see selleks, vahepeal oli üks puhkepäev ning neljapäeval nägi plaan ette tempojooksu, kuid ega ma seda ka aeglasemalt ei teinud ning poole jooksu peal oli tulemus käes - jaks oli otsas ning jalad väsinud.
Siis ma mõtlesingi, et inimene on ikka kummaline, tea küll, et nii ei tohi, aga ikka teeb :) tahtmine on lihtsalt suur.
Ok, otsustasin pühapäeval ette nähtud 14km @ 5:00 min/km joosta, laupäeval ei läinud taastumise pärast rattagagi sõitma. Selle trenni otsustasin siis teha vastavalt enesetundele ning vajadusel aeglasemalt joosta. Kummaline jooks oli. Esimestel km soojaks joostes viskas pulsi üles 145-155 juurde, tavaliselt on see mul alguses 135-143. Paari km jooksul see normaliseerus ning otsusasin natuke tempot tõsta, nüüd jooksin umbes 5:20 min/km tempoga. Pärast 4 km olid jalad ikka kergelt väsinud. Kuna tundsin, et jaksu on siis otsusasin natuke veel kiirust lisada, jooksin ~5:10-5.15 min/km tempoga, selline normaalne kerge aeroobne tempo mis ei nõudnud väga pingutust. Umbes 7-8 km tundsin, et enesetunne läheb järjest paremaks ning ka jalad ei ole enam väsinud. Enesetunne oli nagu enne Viljandi jooksu trennis. Enne lõppu mõtlesin, et sellise tempoga võiks isegi vabalt veel 5km joosta, kuid plaan nägi ette 14km ning lõpetasin jooksu õigel ajal. Pärast venitades oli enesetunne ikka norm ning väsimus oli minimaalne ning energiat oli rohkem kui enne jooksu. Isegi 2h pärast trenni tundsin ennast nagu duracelli jänes - energiat oli palju ja enesetunne parem kui viimastel päevadel.
Kuidas sellist olukorda seletada, ei tea. Võibolla keegi targem oskab selgitada.

80. Suurjooks Ümber Viljandi Järve

Päev enne jooksu sai tehtud veel kerge 4,5km sörk ja 2x60m kiirendust, enesetunne oli hea ning vaim võistluseks valmis. Õhtul sai natuke kalkuleeritud, et mis ajaga võiks raja läbida. 2008 oli ajaks 57.57(4.50min/km) ning loomulikult oli eesmärgiks kiiremini joosta. Treeningtempo ja enesetunde põhjal lootsin joosta natuke alla 55 minuti(4.35min/km) ning iga 30sekundit alla selle oleks juba suureks boonuseks.
Korraldajate poolt oli väga hea muudatus see, et stardikoridori oli tahapoole viidud, ei tekkinud kohe nö. pudelikaela mis tõmbas tempo alla, kohe sai hakata jooksma oma tempoga kuid nagu eelnevatel aastatelgi tuli mööda teeäärt või põllu peal möödajookse teha. Stardis avastasin, et olin unustanud pulsoka vöö peale panna, kuid jooksu käigus selgus, et tegelikult oli see hea, muidu oleks võibolla veel pulsi järgi tempot alla lasknud. Enne 1km pikka tõusu sain oma rütmi
kätte ning tõusul tuli jällegi möödumisteks raja kõrvalt joosta, taastusin mäest normaalselt ning sain endise tempoga jätkata ning esimeses joogipunktis, kui joostud oli ~5km, vaatasin kella ning joostud oli ~21.00(4.13min/km). Kui olin selle km aja välja kalkuleerinud olin väga üllatunud, et sellise tempoga suutsin joosta. Kohe aga kaotasin ajas, sest ei oska mina ikka jooksu pealt topsist juua, pidin mõned sammud kõndima ja täpselt sama ka teises joogipunktis. Pärast seda põllu peal märkasin, et olin mõned km natuke tempos järgi andnud ning lisasin kiirust. Umbes 3-4km enne
lõppu jõudsin nö oma tempo seltskonda ehk ei õnnestunud eesolijatest enam mööduda nii lihtsalt, loomulikult mööduti minust küll aeg-ajalt :) Viimane km oli juba suht raske, nagu alati :), staadionile jõudes veel viimane spurt(õnnestus mööduda veel ~5 jooksjast) ning finish ja aeg 52.35.
Võrreldes 2008.a. olin natuke üle 5min kiirem, ehk siis edasiminek on märgatav :) ning enda seatud eesmärgi joosta alla 55.00 täitsin ilusti.

Pärast jooksu otsustasin jahutuseks järvevees ära käia. Vesi oli ikka päris külm ning ujumisest ei tulnud midagi välja, 2 korda sai ennast sisse kastetud ja 2 meetrit üritasin ujuda ning ruttu välja. Kui olin oma naisele öelnud, et vesi oli jube külm, siis vastas ta muidugi tabavalt, et loomulikult on, jää ju läks alles ära :)

Vaatasin võrdluseks veel eelmise aasta jookse ning isegi hooaja keskel Pühajärve jooksul oli tempo natuke aeglasem.
Selle pealt oskan järeldada, et treeningkava on asja ette läinud ning olen õigel teel, et sügisel maraton alla 3h30min
joosta.

Panin paika ka järgmise stardi - Emumäe jooks 30.05.2009