Riia maraton

Hommik algas siis sellega, et sai üles tõustud, vajalikud asjatoimetused ära tehtud ning hakkasime stardipaika minema. Minnes selgus, et olime 2,5h hiljaks jäänud. Ma olin ikka väga löödud ja ikka väga närvis selle pärast, igast mõtteid ja variante mõtlesin läbi, et ehk ikka lastakse rajale jne jne. Hakkasin siis meenuta

Publish Post

ma, et kus sai viga tehtud, et nii palju hiljaks jäime ning siis tegin silmad lahti ja avastasin, et olen ikka hotellitoas ja see kõik oli uni, kusjuures väga vastik uni. Loomulikult ei suutnud ma enam magama jääda. Õnneks oli kell 6.00 ning niikuinii oleks pidanud varsti üles tõusma.

Pudrud söödud, asjad valmis ning sai minekule asutud, õigeaegselt siis ikka :)
Enne starti oli enesetunne super ning lootsin hea jooksu teha, samas kõike seda ei soosinud ilm - päike säras kõrgel taevas ning ühtegi pilveraasu ei olnud ka näha. 4 päeva enne start lubas ilmateade +13C ja tugevat vihma.
Pärast esimest 4 km tõstsin tempo 4.25-4.30 juurde ning nii sai kulgetud kuni 18km. Enesetunne oli siis väga hea ning võtsin riski ja tõstsin tempo 4.20-4,25. Poolel maal oleks sellise tempoga lõpuajaks tulnud ~3h07. Teise ringi silla tõsusudel oli selge, et viimane ring läheb raskeks. 2 ringi lõpuks(28km) oli tempo langenud 4.30 juurde ning viimasele ringile minnes oli päike oma töö teinud ning enesetunne ei olnud kõige värskem ning sain aru, et viimased 5km tuleb raske kannatamine. Nii ka läks, pärast 35km hakkas tempo tasapisi langema kuni viimastel tõusudel jooksin 5.05-5.15 tempoga, raske oli. Mäletan seda, et enne viimast tõusu tagasipöördel oli Marek ~100m minust tagapool, aga tõusu lõpuks juba 100m ees. Üritasin veel viimasel 2km kiirendada, aga seda kiirust jätkus umbes 1km ning viimase km kulgesin lihtsalt lõpuni. Lõpuajaks(chip time) sain 3.13.21.

Jooksust taastusin üllatavalt ruttu ning lihased ei olnud siis, ega täna väga valusad, saan vabalt trepist ilma grimasside ja käsipuu abita üles-alla käia :)
Sai mõned võileivad söödud, pesemas käidud ning kuna kõht oli tühi, siis nägin, et pakutakse borši. Tegelikult oli see mingi külm koorene peedi supp, mis oli suhteliselt vastik, ning pool sellest rändas prügikasti. Ega muud üle jäänud kui sai Maximast söödavat ja joodavat ostetud ning bussijaama minek. Seekord sai Riias Eurolines'iga käidud, oli täitsa normull, ega ise poleks viitsinud pärast maratoni küll autoga sõita.

Kui pärast jooksu olin natuke pettunud või kriitiline saadud aja osas, sest läksin ju 3h10 jooksma, siis täna olen tegelikult sellega täitsa rahul. Isiklik rekord paranes ~13minutit. Kas võetud tempo tõstmise risk ennast õigustas või ei, seda ei tea, aga julge hundi rind on haavleid täis ;)
Igatahes andsin rajal endast kõik ning kui näiteks Viljandi jooksu järel tundsin, et jäi väike varu sisse, siis seekord sellist tunnet ei ole.

Üks asi jäi veel meelde, et kui esimene ring ergutas rahvas jooksjaid entusiastlikult, eriti just kesklinna/vanalinna osas, siis 2 ring juba vähem ja 3 ringil pidin ise rahvast ergutama, et nad natuke elavneksid ja jooksjaid ikka ka ergutaksid :)

Lõpuks suur suur ÄITÄH sõber Rain'ile kes viitsin minuga kaasa tulla ning jooksu ajal aidata.

Foto: Riia Maraton 2010 start

Veel mõned päevad ...

... on jäänud selle aasta esimese maratonini. Tunnen, et olen selleks nii vaimselt kui füüsiliselt valmis, umbes 3-4 nädalat tagasi ei olnud ma selles nii kindel. Ettevalmistus on olnud suhteliselt hea. Võrreldes eelmise aastaga on 2010 jooksukilometraaz 720km mis on poole võrra rohkem kui 2009 samal ajal. Veel võib võrdluseks tuua, et 2009 jooksin aprill-mai pikki krosse keskmise tempoga ~5.05min/km ning 2010 keksmine 4.30-4.40. Samas on erinevused treeningutes: 2009 jooksin ühtlase tempoga, aga praegu on pikal jooksul ka 1-2x10-15min lõigud ka sees.
See kõik tundub päris ilus, aga ei puugi siiski mind päästa maratonil haamrist.

Mis siis on eesmärgiks? Kuna tegu on Maratoniga, siis ei saa sellesse kergelt suhtuda, esmaseks eesmärgiks on ikka lõpetada mitte "Kristiina't teha" :) Tegelikult on ka natuke täpsemad eesmärgid. Selle aasta treeningute põhjal võib loota aega ~3h10 ning seda ma jahtima lähengi. Praegu tundub kõige suuremaks takistuseks olevat ilm. Loodan, et lätlastel ei vea päikesega niipalju kui meil hetkel ning neil on jahe ja pilvine pühapäev. Teiseks takistus olen kindlasti ma ise ning täpsemalt see mis asub kõrvade vahel.

Hetkeseisuga on maratonile end registreerinud ~800 jooksjat(sh 31 eestlast) ja kuna jooks toimub 14km ringil mida läbitakse 3x, siis vähemalt ei teki seda tunnet, et oled üksi rajal, nagu oli 2009 sügisel Rahvajooksu maratonil.
Ja loomulikult hakkab võistluseelne närv ka sisse tulema ;)

Okas päkka!

Viljandi jooks

Hommikul pudru ja kohvi kõhtu ning asjad kotti ja autosse. Kohale jõudes võttis meid vastu tugev tuul ning mitte just kõige soojem ilm. Tegelikult on kopp ees sellest tugevast tuulest(viide Jõelähtme Rattamaratonile)! Olukorraga tuli leppida ning õnneks oli tuul sobivalt poolt ning jooksu ei häirinud eriti. Stardikoridori jõudsin ~3min enne starti ning selleks ajaks olin ka närveerimise lõpetanud :) Eelnevate aastate töö tulemusena sain startida 3 stardigrupist ning esimene km sai enamvähem ilma trügimiseta joostud, kuigi ei pääsenud ma ka seekord asfaldi kõrval põllul jooksmisest. Huntaugumäel joostes tundus mulle jälle, et kas ma tõesti suudan tõuse teistest kiiremini võtta või olen ise liiga tormakas ning see maksab mulle hiljem kätte. Otsustasin tempos mitte järgi anda ning mul tuli raja kõrvalt, jällegi põllu pealt, teistest mööduda.
See aasta otsustasin siis esimest korda majade vahelt Riia maanteele suunduda, kuhu läks ka muidugi enamus jooksjaid. Distants tundus mulle natuke pikem kui kalda äärest obeliski juurde joostes, kuid see tunne võis ka petlik olla, aga see-eest polnud mingeid tõusunukke vaid lõpuosas pikem laskumine kus pigin tossu paelu siduma ning nii läks ~5-10s kaduma.
Pärast esimest joogipunkti võtsin põldudel tempot natukene alla, kartsin, et võib viimastel kilomeetritel sama juhtuda mis Nõmme jooksul, et hakkab roiete alt valutama(pistma?). Umbes 3 km enne lõppu otustasin siiski jälle tempot lisada kui kuulsin, et eespool jooksjale öeldi kohaks 250 ning kella vaadates oli lootust saada aeg alla 49min. Viimane km tuli tõenäoliselt alla 4min ning lõpuajaks oli 48.44.
Ajaga jäin rahule, samas jällegi järgmisel päeval hakkasin siiski tahtmatult mõtlema, et kas oleks saanud veel kiiremini ning kuskohas jäi varu. Nagu teada on oleks paha poiss ning seda teemat ei hakka rohkem arutama.
Pärast finisheerimist möödusin esimese 100 lõpetanu auhinnalauast ning tabasin end mõtlemast - tahan ka!
Pärast jooksu lõhkusin lõdvestuseks 1-2h puid ning taastumiseks oli saun ja õlu ning kes veel ei tea, siis taastumine algab kolmandast õllest ;)