Meenutusi suvest

No ei ole olnud motti midagi kirjutada ning ega praegugi spordialaselt pole midagi hõisata, kuid see selleks. Eks kui jalad uuesti alla saan ja kannad korda, siis ehk kriban ka natuke rohkem.

Sirvisin arvutis pilte ning ühel hetkel olin oma silmade ja mõtetega tagasi suvisel puhkusel.

Suvel käisime kamraadidega Slovakkias tatrates(madal ja kõrg) matkamas ning järgnevalt väike pildimeenutus.

Sai ka üle nende "küngaste" jalutatud. Madal-Tatrad

Lõunapaus ~1800m. Madal-Tatrad

Pärast Madal-Tatraid otsustasime sõbraga minna veel Kõrg-Tatratesse slovakkide kõige ilusamaks mäeks peetavale Krivan'ile(2495m). Selle mäe kujutis on vermitud ka Slovakkia eurosentidele.

Krivan'i terav tipp


Krivan'i tipus, 2495m

Teised Kõrg-Tatra mäed Krivan'i tipust vaadatuna

Oli ka järsemaid ronimisi tipu lähedal.

Vaade Kõrg-Tatratest

Viljandi

Panen siis lühidalt kirja ka oma muljed.
Tänu eelmise aasta ok jooksule startisin suht heast grupist, vist oli 3 grupp. Otsustasin alguses rahulikumalt võtta ning selle kinnituseks kuulsin kedagi enda lähedal ütlevat, et "tark ei torma". Tavaliselt olen ikka Viljandi jooksul kohe tempo üles võtnud kuid kuna treenitus on väiksem olnud(aprilli alguses hakkasin alles kiiremaid jookse tegema), siis võtsin enda jaoks mõnusa tempo ja kulgesin edasi.
1km möödus minust suht palju jooksjaid ning esimesel tõusul läksin rahvaga samas rütmis üles, varasemalt olen seal ikka korralikku tempot teinud.
Pärast joogipunkti kaalusin tõsiselt läbi soo minekut, kuid nägin sinna päris palju rahvast hanereas suunduvat ning loobusin. Küll aga jätsin meelde ühe kena naisterahva, et siis pärast radade kokkuminekut võrrelda, et kui palju sealt edu saab. Pärast seda kohta hakkasin tasapisi kiirust lisama kuni lõpuni ning sellest hetkest alates tegin ise rohkem möödajookse kui tehti minust.
Vahepeal oli soo lõik tavarajaga kokku saanud, aga naisterahvast ei näinud ma kuskil, alles ~3km enne lõppu hakkas eespool ta selg paistma, seega sain kinnitust, et soo kaudu võidab omajagu.
Viimasel km jõudsin sellele naisterahvale järgi ning möödusin.
Finishisse jõudes hingasin sügavalt 2-3 x sisse-välja ning olin taastunud, va jalalihased, sest päev enne sai kodu juures kõvasti koristatud ning jalad polnud jooksuks päris ära taastunud.
Lõpuajaks sain mäletamist mööda 50.27. Päris rahul olen sellega, sest enne jooksu arvasin, et aeg tuleb ~52-53min kanti.
Järgmisel aastal siis jälle.

Siis kui teised alles ärkavad...

... tegin mina juba trenni. Kuna auto võeti mul täna käest ära, siis otsustasin naabritele mitte pinda käia, et kellega tööle saaks, vaid tulin hoopis rattaga. Nõks pärast 6.00 äratus, võileib ja pudru kõhtu + muud toimetused ning ~7.00 start(plaanitust küll ~15min hiljem).
Kokku tuli siis ~34km ja aega kulus ~1h20. Vabanduseks võin sellise aeglase sõidu kohta ütelda :) , et tuul oli praktiliselt kogu aeg vastu ja kuna eile jooksin lõike, siis ei tahtnud täna pulssi üles ajada.
Igatahes praeguseks olen pestud, kus..d ja hea on olla.

Back in 2009

Ehk siis lühidalt öeldes on 2011 trennitempo samal tasemel mis 2009 aprill-mai: lõigud ~4.00 ja pikk jooks ~5.00 tempos. Ma ei kurda ja ei hala, lihtsalt hetkeseis on selline. Õnneks olen optimist ja loodan järgneva kuu-kahega kiirust taastada ja läheneda eelmise aasta tempole natuke.

Ma ei teagi kas julgen siia midagi positiivset üldse kirjutada, sest pärast eelmisi postistusi, kus mainisin midagi positiivset, läks miskit viltu ja nihu, küll tuli mingi külmetus või hakkas põlv valutama ja pidi jooksust pausi tegema või oli miskit muud.

Viimasel 3 nädalal on saanud jälle korralikult ja regulaarselt treenida, nii lõike kui ka pikka jooksu ning paar korda olen ka sadulasse saanud ja maanteel kilomeetreid mõõtnud.

Vahepeal käisin jälle arstil oma põlvega, sest aegajalt teeb ikka natuke valu, kuigi opist on ~6 kuud möödas. Doktor rahustas mu maha ja ütles, et kõik on normaalne, mul on mingi armkude mis vahest häda teeb. Ütles, et see kude ei teki igaühel vaid umbes igal 3-4 opereeritul ning taastumiseks läheb 1-2 aastat. Eino tore onju. Ütles veel, et aktiivne eluviis taastab kiiremini, see on muidugi hea.

2 nädala pärast siis hooaja avastart Viljandis, loodetavasti suudan 2009.a tulemuse kanti ära joosta, ehk siis 52-53min.

Positiivset ja negatiivset jaanuarist.

Võib öelda, et aasta esimesel kuul sai jälle regulaarsemalt treenitud. Koormused olid küll tagasihoidlikud, kuid vähemalt treeningrütmi sain uuesti kätte.
Võrreldes dets lõpuga on tasapisi distants pikenenud 5-6 kilomeetrilt kuni 8-10km ning põlv on enamvähem normaalselt sellele vastu pidanud(ptüi, ptüi, ptüi üle vasaku õla).
Natukene on olnud edasiminekut ka üldise enesetundega ning keskmine tempo on kasvanud ~30 sekundit km kohta, ehk siis alates jõuludest ~6.25 juurest ~5.50'ni. Selles valguses ei paistagi tulevik enam nii must, juba on tumehall :)
Muidugi sellest tempost ei saa põhjapanevaid arvestusi teha kuna see sõltub paljudest asjaoludest näiteks tuulest, tee libedusest ning kui hästi on lumi ära lükatud. Heh, näiteks viimane kord joostes oli kohati lagedal suhteliselt tugev tuul ning nuusates kadus tatt horisontaalselt öhe :)

Üks väike pettumus jaanuarist:
2010 kevadel sai klassikasuusad soetatud ning kuna opist oli juba mõnda aega möödas ning tahtmine suusatada, siis otsustasin klassikat Pirital proovida, ~15min esimesel korral, et teada saada kuidas põlv käitub. Trenni ajal polnud miskit aru saada, aga õhtul oli põlv(menisk) valus ning seda ~1,5 nädalat takkajärgi. Niipalju siis suusatamisest selleks hooajaks, nüüd suuskadele parafiin alla ja järgmist talve ootama, kahjuks.

2010

Eks see mööduv aasta üle kivide ja kändude läks. Kõik oli positiivne kuni mai lõpuni kui põlv hakkas valutama. Vorm hakkas juba sellist ilmet võtma mida ise olin ka soovinud, kuid siis kõik hea purunes kui selgus, et pean operatsioonile minema. Selle aasta teine pool olin põlve tõttu niiöelda kerges masenduses, polnud motivatsiooni, ehk oli paremaid ja halvemaid päevi. Küll venis opist taastumine suhteliselt pikalt ning ega põlv pole veel praegugu 100% taastunud, kuid joosta laseb, siis olin neelupõletikus, ravisin külmetust jne jne. Küll aga praeguseks olen
jälle positiivselt meelestatud ning käin rõõmuga jooskmas ja ootan uut hooaega. Jõuluvana tõi mulle Kristiina Šmigun-Vähi raamatu isikliku pühendusega mille lugesin 1,5 päevaga läbi ning igatahes mind suutis see raamat väga hästi motiveerida. Nägu näha, siis suutsin isegi üle
mitme kuu ühe blogi sissekande teha :)

Kui nüüd kõik see negatiivne kõrvale jätta, siis plusspoolele saab lisada esimese poolaastal maratonitulemuse parandamise natuke üle 10min(3.13.21) ning lühemaid otsi suutsin võistlustel joosta keskmise tempoga natuke kiiremini kui 3.50 min/km.

Järgmise aasta eesmärkidest veel ei räägiks miskit, sest pean põlve ikkagi jälgima, kuid loodetavasti õnnestub ikka vast 1 maraton läbida.

Seniks aga kõigile sõpradele, tuttavatele ja konkurentidele head vana aasta lõppu!!!

Ultrajooksjatel võimalus ka Eestis võistelda

Mõni nädal tagasi toimus Lillepi pargis 6h jooksuvõistlus, kuid 30.10 toimub midagi veel ekstreemsemat, nimelt Haanja Jala100

Kes pole Haanja 100 tegemistega kursis siis teadku, et nad teevad "ravikuure" Haanja mägede vahel, näiteks toimuvad MTB rattasõidud hulludele(100km) ja segastele(100miili) ning eelmine talv oli ka 100km suusasõit. See aasta on plaanis neil teha 100km jalgsi läbimise üritus põhimõttega "käi-jookse palju jõuad".

Kevadel võtsin plaani Haanja 100 hullude MTB sõidul osalemise, kuid elu tegi omad korrektuurid ning jäi seal põlvejama tõttu osalemata, ehk järgmine aasta võibolla.

Loodan, et vähemalt Jala100 toimub ka 2011, sest Stamina korraldatud 6h jooksuürituse jätkamises mul erilist usku pole.