"A runner must run with dreams in his heart."

Meenutusi suvest

2011-10-14T01:13:00.000-07:00

No ei ole olnud motti midagi kirjutada ning ega praegugi spordialaselt pole midagi hõisata, kuid see selleks. Eks kui jalad uuesti alla saan ja kannad korda, siis ehk kriban ka natuke rohkem.

Sirvisin arvutis pilte ning ühel hetkel olin oma silmade ja mõtetega tagasi suvisel puhkusel.

Suvel käisime kamraadidega Slovakkias tatrates(madal ja kõrg) matkamas ning järgnevalt väike pildimeenutus.

Sai ka üle nende "küngaste" jalutatud. Madal-Tatrad

Lõunapaus ~1800m. Madal-Tatrad

Pärast Madal-Tatraid otsustasime sõbraga minna veel Kõrg-Tatratesse slovakkide kõige ilusamaks mäeks peetavale Krivan'ile(2495m). Selle mäe kujutis on vermitud ka Slovakkia eurosentidele.

Krivan'i terav tipp

Krivan'i tipus, 2495m

Teised Kõrg-Tatra mäed Krivan'i tipust vaadatuna

Oli ka järsemaid ronimisi tipu lähedal.

Vaade Kõrg-Tatratest

Viljandi

2011-05-05T04:57:00.000-07:00

Panen siis lühidalt kirja ka oma muljed.
Tänu eelmise aasta ok jooksule startisin suht heast grupist, vist oli 3 grupp. Otsustasin alguses rahulikumalt võtta ning selle kinnituseks kuulsin kedagi enda lähedal ütlevat, et "tark ei torma". Tavaliselt olen ikka Viljandi jooksul kohe tempo üles võtnud kuid kuna treenitus on väiksem olnud(aprilli alguses hakkasin alles kiiremaid jookse tegema), siis võtsin enda jaoks mõnusa tempo ja kulgesin edasi.
1km möödus minust suht palju jooksjaid ning esimesel tõusul läksin rahvaga samas rütmis üles, varasemalt olen seal ikka korralikku tempot teinud.
Pärast joogipunkti kaalusin tõsiselt läbi soo minekut, kuid nägin sinna päris palju rahvast hanereas suunduvat ning loobusin. Küll aga jätsin meelde ühe kena naisterahva, et siis pärast radade kokkuminekut võrrelda, et kui palju sealt edu saab. Pärast seda kohta hakkasin tasapisi kiirust lisama kuni lõpuni ning sellest hetkest alates tegin ise rohkem möödajookse kui tehti minust.
Vahepeal oli soo lõik tavarajaga kokku saanud, aga naisterahvast ei näinud ma kuskil, alles ~3km enne lõppu hakkas eespool ta selg paistma, seega sain kinnitust, et soo kaudu võidab omajagu.
Viimasel km jõudsin sellele naisterahvale järgi ning möödusin.
Finishisse jõudes hingasin sügavalt 2-3 x sisse-välja ning olin taastunud, va jalalihased, sest päev enne sai kodu juures kõvasti koristatud ning jalad polnud jooksuks päris ära taastunud.
Lõpuajaks sain mäletamist mööda 50.27. Päris rahul olen sellega, sest enne jooksu arvasin, et aeg tuleb ~52-53min kanti.
Järgmisel aastal siis jälle.

Siis kui teised alles ärkavad...

2011-04-20T22:58:00.000-07:00

... tegin mina juba trenni. Kuna auto võeti mul täna käest ära, siis otsustasin naabritele mitte pinda käia, et kellega tööle saaks, vaid tulin hoopis rattaga. Nõks pärast 6.00 äratus, võileib ja pudru kõhtu + muud toimetused ning ~7.00 start(plaanitust küll ~15min hiljem).
Kokku tuli siis ~34km ja aega kulus ~1h20. Vabanduseks võin sellise aeglase sõidu kohta ütelda :) , et tuul oli praktiliselt kogu aeg vastu ja kuna eile jooksin lõike, siis ei tahtnud täna pulssi üles ajada.
Igatahes praeguseks olen pestud, kus..d ja hea on olla.

Back in 2009

2011-04-15T05:46:00.000-07:00

Ehk siis lühidalt öeldes on 2011 trennitempo samal tasemel mis 2009 aprill-mai: lõigud ~4.00 ja pikk jooks ~5.00 tempos. Ma ei kurda ja ei hala, lihtsalt hetkeseis on selline. Õnneks olen optimist ja loodan järgneva kuu-kahega kiirust taastada ja läheneda eelmise aasta tempole natuke.

Ma ei teagi kas julgen siia midagi positiivset üldse kirjutada, sest pärast eelmisi postistusi, kus mainisin midagi positiivset, läks miskit viltu ja nihu, küll tuli mingi külmetus või hakkas põlv valutama ja pidi jooksust pausi tegema või oli miskit muud.

Viimasel 3 nädalal on saanud jälle korralikult ja regulaarselt treenida, nii lõike kui ka pikka jooksu ning paar korda olen ka sadulasse saanud ja maanteel kilomeetreid mõõtnud.

Vahepeal käisin jälle arstil oma põlvega, sest aegajalt teeb ikka natuke valu, kuigi opist on ~6 kuud möödas. Doktor rahustas mu maha ja ütles, et kõik on normaalne, mul on mingi armkude mis vahest häda teeb. Ütles, et see kude ei teki igaühel vaid umbes igal 3-4 opereeritul ning taastumiseks läheb 1-2 aastat. Eino tore onju. Ütles veel, et aktiivne eluviis taastab kiiremini, see on muidugi hea.

2 nädala pärast siis hooaja avastart Viljandis, loodetavasti suudan 2009.a tulemuse kanti ära joosta, ehk siis 52-53min.

Positiivset ja negatiivset jaanuarist.

2011-02-02T00:21:00.000-08:00

Võib öelda, et aasta esimesel kuul sai jälle regulaarsemalt treenitud. Koormused olid küll tagasihoidlikud, kuid vähemalt treeningrütmi sain uuesti kätte.
Võrreldes dets lõpuga on tasapisi distants pikenenud 5-6 kilomeetrilt kuni 8-10km ning põlv on enamvähem normaalselt sellele vastu pidanud(ptüi, ptüi, ptüi üle vasaku õla).
Natukene on olnud edasiminekut ka üldise enesetundega ning keskmine tempo on kasvanud ~30 sekundit km kohta, ehk siis alates jõuludest ~6.25 juurest ~5.50'ni. Selles valguses ei paistagi tulevik enam nii must, juba on tumehall :)
Muidugi sellest tempost ei saa põhjapanevaid arvestusi teha kuna see sõltub paljudest asjaoludest näiteks tuulest, tee libedusest ning kui hästi on lumi ära lükatud. Heh, näiteks viimane kord joostes oli kohati lagedal suhteliselt tugev tuul ning nuusates kadus tatt horisontaalselt öhe :)

Üks väike pettumus jaanuarist:
2010 kevadel sai klassikasuusad soetatud ning kuna opist oli juba mõnda aega möödas ning tahtmine suusatada, siis otsustasin klassikat Pirital proovida, ~15min esimesel korral, et teada saada kuidas põlv käitub. Trenni ajal polnud miskit aru saada, aga õhtul oli põlv(menisk) valus ning seda ~1,5 nädalat takkajärgi. Niipalju siis suusatamisest selleks hooajaks, nüüd suuskadele parafiin alla ja järgmist talve ootama, kahjuks.

2010

2010-12-31T07:12:00.000-08:00

Eks see mööduv aasta üle kivide ja kändude läks. Kõik oli positiivne kuni mai lõpuni kui põlv hakkas valutama. Vorm hakkas juba sellist ilmet võtma mida ise olin ka soovinud, kuid siis kõik hea purunes kui selgus, et pean operatsioonile minema. Selle aasta teine pool olin põlve tõttu niiöelda kerges masenduses, polnud motivatsiooni, ehk oli paremaid ja halvemaid päevi. Küll venis opist taastumine suhteliselt pikalt ning ega põlv pole veel praegugu 100% taastunud, kuid joosta laseb, siis olin neelupõletikus, ravisin külmetust jne jne. Küll aga praeguseks olen
jälle positiivselt meelestatud ning käin rõõmuga jooskmas ja ootan uut hooaega. Jõuluvana tõi mulle Kristiina Šmigun-Vähi raamatu isikliku pühendusega mille lugesin 1,5 päevaga läbi ning igatahes mind suutis see raamat väga hästi motiveerida. Nägu näha, siis suutsin isegi üle
mitme kuu ühe blogi sissekande teha :)

Kui nüüd kõik see negatiivne kõrvale jätta, siis plusspoolele saab lisada esimese poolaastal maratonitulemuse parandamise natuke üle 10min(3.13.21) ning lühemaid otsi suutsin võistlustel joosta keskmise tempoga natuke kiiremini kui 3.50 min/km.

Järgmise aasta eesmärkidest veel ei räägiks miskit, sest pean põlve ikkagi jälgima, kuid loodetavasti õnnestub ikka vast 1 maraton läbida.

Seniks aga kõigile sõpradele, tuttavatele ja konkurentidele head vana aasta lõppu!!!

Ultrajooksjatel võimalus ka Eestis võistelda

2010-10-11T00:46:00.000-07:00

Mõni nädal tagasi toimus Lillepi pargis 6h jooksuvõistlus, kuid 30.10 toimub midagi veel ekstreemsemat, nimelt Haanja Jala100

Kes pole Haanja 100 tegemistega kursis siis teadku, et nad teevad "ravikuure" Haanja mägede vahel, näiteks toimuvad MTB rattasõidud hulludele(100km) ja segastele(100miili) ning eelmine talv oli ka 100km suusasõit. See aasta on plaanis neil teha 100km jalgsi läbimise üritus põhimõttega "käi-jookse palju jõuad".

Kevadel võtsin plaani Haanja 100 hullude MTB sõidul osalemise, kuid elu tegi omad korrektuurid ning jäi seal põlvejama tõttu osalemata, ehk järgmine aasta võibolla.

Loodan, et vähemalt Jala100 toimub ka 2011, sest Stamina korraldatud 6h jooksuürituse jätkamises mul erilist usku pole.

Põlvejama vol3.

2010-10-04T09:04:00.000-07:00

Tänaseks siis opil käidud ja niidid väljas. Lubati ujumas käima hakata ning mõne päeva pärast kui jalg paindub, siis ka kergelt rattaga sõita, aga ainult kergelt kerides. Jooksmise kohta üteldi niipalju, et pean ise tunnetama kuna saan esimesed sörgisammud teha. Praeguse seisundi pealt seda veel järgmise nädala jooksul ei juhtu, sest põlv on veel paistes natuke ning ei paindu korralikult, loodetavasti ujumine kiirendab taastumist. Samas pole veel rõõmustamiseks mahti, sest pärast matka tegid mulle muret mõlema jala kannad mis on nüüd praktiliselt 1 kuu täielikku puhkust saanud ja loodetavasti põletikukolle taandunud, aga seda saan alles siis teada kui olen esimese sörgi teinud.

Foto: ~9h pärast operatsiooni

Sa õpi käima mööda kive.

2010-08-17T22:30:00.000-07:00

Eelmise aasta lõpus tuli mõte minna 2010.a. kuhugi matkama ning, et asi huvitavam oleks, siis tahtsin teha mägimatka, et oleks ka ikka trenni eest :). GoDiscover ajakirjast jäi mulle meelde artikkel Rootsi kõrgeimast tipust Kebnekaise(2113m) ning natuke netis surfamist ja info kogumist mäe kohta ning sihtkoht oli lukus. Praktiliselt kohe jäid ka kaaslased ideega nõusse.

Juuli lõpus asusime Põhja-Rootsi poole teele.

1 päev sisaldas laeva- ja autosõitu kokku ~21h ning läbitud sai ~1200km.
Ega see, et kogu aeg põhja poole liikusime, tähendanud seda, et ilm oleks jahedamaks läinud. Õhtul ~18.00 ajal oli Oulu lähedal ikka ~28C sooja, aga see-eest oli jões ujumine mõnusalt karastav.
Öösel ~03.00 jõudsime Nikkaluokta'sse kust algab matkarada mäe juurde. Sinna parkisime auto ja panime telgi püsti.

2 päeva hommikul tegime kiire pudru, pakkisime asjad ja asusime mäe poole teele. Ilm oli udune ja aegajalt sadas ka vihma. Udu varjas kahjuks ilusad vaated mägedele. Õhtul telki püsti pannes hakkas ilm selginema ning juba nägime ka üksikuid lumiseid laike mägedel. Päeva saagiks jäi ~19km 7h'ga. Õhtul tõusis tuul ning öösel raputas see juba päris korralikult meie telki.

3 päeva hommikul paistis päike väga ilusasti mäenõlvadele ning andis lootust ilusale ilmale. Tegime kiire pudru ja asusime tippu vallutama. Valisime raskusastmelt lihtsama, kuid ajaliselt pikema, Lääne tee(Västra leden). Kahjuks läks taevas siiski pilve ning aegajalt ronides sattusime ka ise pilve sisse ning kaunid vaated jäid sel hetkel veel nägemata. Tunnid möödusid kividel kõndides ja turnides ning ühel hetkel paistiski meie ees lumine Kebnekaise tipp. Selleks hetkeks olime pilvedest kõrgemal ning teavad ju kõik, et pealpool pilvi paistab päike. Kuna rahvast oli suhteliselt palju, siis pidime tipu jalamil natuke ootama ja seejärel oligi meil Rootsi kõrgeimas tipus käidud. Pärast seda lebotasime ~30min kividel ja nautisime väikese A.LeCoq'iga päikeselist vaadet(ilm hakkas selginema). Natuke puhatud ja keha kinnitatud asusime tagasiteele. Kui esmalt arvasin, et tagasiminek on kiirem kuna distants on langev, siis reaalsuses see päris nii ei olnud - nõlvad olid kohati päris järsud ja see pidurdas tempot. Tagasiteel proovisime ka paljajalu mägijõge ületada(proovisime otsemat teed minna), kuid ei õnnestunud, vool oli liiga kliire ja paar kohta liiga sügavad ja ega see vesi ka nüüd teab mis soe ei olnud, ehk 3-4C, aga ära sai see proovitud ja nüüd ma tean mis tunne on paljajalu liustikust tulevas jões olla :) Igatahes adrenaliinilaks oli vägev. Kuna lühemat teed pidi jõe ületamine ei õnnestunud, siis läksime turvalisuse huvides nö suuremat ringi pidi ja seal sai juba kivide pealt jõgi ületatud. Telgi juurde tagasi jõudes tegime kohe õhtusöögi ning enesetunne läks ka kohe tugevamaks, sest päeval me spetsiaalset lõunasöögikraami kaasa ei võtnud, igaüks pani ise mingi snäki tasku. Söögiks läks sel päeval minul 2 müslibatooni, 1 energiabatoon, komme,
pool pakki rosinaid, pakk halvaad, palju vett. Kokku läbisime ~24km kõrgustevahega ~1600m ning aega kulus sellele natuke alla 12h.

4 päeval asusime pärast hommikusööki tagasiteele auto juurde ning selle päeva saagiks oli ~19km ja ~6h30min. Auto juures oli väike dilemma selles, et kas sõita kohe Kirunasse ja otsida seal mõni hotell kus saaks pesta või sauna minna või kasutada kohapeal olevaid võimalusi. Kuna 3 päeva oli saanud korralikult higistada, siis valisime kiirema variandi puhtaks saamiseks, ehk siis otsustasime kasutada Nikkaluokta's olevaid võimalusi. Sellega oli muidugi oma teema, tuli välja, et majja kus dush asub peab sissepääsemiseks maksma 20SEK(saab võtme), aga see ei tähendanud veel seda, et saaks pesta, lisaks sellele pidi panema 10SEK'i masinasse, et 3min tuleks vett. Ma otsustasin priisata ja võtsin kohe 20SEK'i eest kokku 6min vett ja oi kui mõnus see kuum dush ikka pärast neid päevi oli.
Olles natukene puhanud, hakkasid reielihased endast tunda andma ning väga hakkas see meenutama maratonijärgseid päevi valutavate reielihastega kus trepist üles-alla käimine on raskendatud ja nii me 4kesi siis lonkasime-komberdasime järgnevatel päevadel.

Reisi planeerides jätsime 2 viimast päeva Soomes ringi sõitmiseks ja lebotamiseks. Ära sai käidud Rovaniemis Jõuluvana juures, Lahti suusakeskuses + K120 tornis, Vantaa lennumuuseumis, McDonaldsis, Hesburgeris.

Põlvejama vol.2

2010-08-16T00:53:00.000-07:00

Eelmise nädala lõpus sai siis tohtrihärrat külastatud ning septembri keskel on opile minek. Lühidialt öeldes on põlves väike kõhre kahjustus ning vähene üleliigne vedelik.
Arst ütles, et tegemist on päevakirurgiaga, tehakse 2 väikest sisselõiget põlve ja nende kaudu opereeritakse, õhtul pidin omal jalal koju saama minna.
Niiet selleks aastaks on võistlushooaeg läbi.

laiskus

2010-07-22T02:35:00.000-07:00

Suvi + puhkus + laiskus = mitte blogimine

Üritan nüüd vahepealse kokku võtta.
Viimane sissekane oli põlve kohta ning sellega siis alustaks. Õnneks kadus 24 x 7 tuim valu mõned nädalad tagasi ära, kuid koormuse korral tuleb see ~0,5 päevaks tagasi. Eelmine nädal käisin magnetuuringus ning homme oli kokku lepitud, et lähen tulemusi teada saama tohtri juurde, kuid täna helistati ja teatati, et erakorraliste asjaolude tõttu homme arsti vastuvõttu ei toimu, kahjuks. Nüüd pean ootama kuni 12.08, et diagnoos teada saada ning kas pean minema opile või ei.

Pärast esimest visiiti ortopeedi juurde tuli koju ka viimane Jooksja number ning seda sirvides oli tunne nagu raputataks soola haavadele, sest väga palju oli juttu SEB maratonist. Olin ju selle jooksu seadnud enda selle aasta peaeesmärgiks. ~1-2 nädalat ei puutunud seda ajakirja või siis lugesin teisi teemasid, agaeg parandab haavad nagu öeldakse ja nii ka minu omad :) Õnneks olen ma optimist ning kuigi 99% tõenäosusega ma see aasta enam pikkadel jooksudel osaleda ei saa, siis ikkagi loodan selle 1% sees, et ehk õnnestub SEB maratoni kasvõi läbi sörkida :)

Teise külje pealt vaadates peab see jama ju mingitpidi hea ka olema. Kuna jalg lubab rattaga sõita, siis olengi rohkem rõhku sellele pannud ning ka mõned lõigutrennid sadulas teinud.
Läbitud sai ka elu esimene triatlon Kõrvemaal ning pikemalt sellest juba järgmises postituses.

Põlvejama vol1

2010-06-14T01:54:00.000-07:00

Arstil käidud, kuid asjad ikkagi veel nö lahtised. Loodetavasti juuli esimesel poolel saan minna magnetuuringule. Doktor muidugi ütles, et 90% tõenäosusega on meniski vigastus, aga kui kuulis, et jooksen maratone, siis arvas, et võibolla hoopis kõhrega miskit häda, igatahes täpseks diagnoosiks on vajalik magnetuuring.
Uurisin ka, et mis sporti võin vahepeal teha? Vastati, et ujumine on väga hea ning jooksmist ära ei keelatuid vaid öeldi, et rahulikult võib teha kui põlv lubab, aga loomulikult mitte pikki distantse.
Öeldi veel, et kui on vaja operatsiooni, siis seda saab teha sügisel.
Paistab, et selle aasta jooksuhooajaga on siis ühelpool, kuigi õhkõrn lootus on, et ehk saab ilma opita jala korda...

njah

2010-06-10T03:33:00.000-07:00

Vasak põlv teeb häda, krt. Viimased 3 nädalat juba selline ühtlane nõrk valu ning ei ole aidanud erinevad geelid, küml ja puhkus. Samas olen proovinud ka joosta ning ratast sõita ning pole ka hullemaks läinud. Õnneks homme saan tohtrihära jutule ning eks siis saab edasisi plaane tegema hakata, et mis ja kus.

Riia maraton

2010-05-24T01:26:00.000-07:00

Hommik algas siis sellega, et sai üles tõustud, vajalikud asjatoimetused ära tehtud ning hakkasime stardipaika minema. Minnes selgus, et olime 2,5h hiljaks jäänud. Ma olin ikka väga löödud ja ikka väga närvis selle pärast, igast mõtteid ja variante mõtlesin läbi, et ehk ikka lastakse rajale jne jne. Hakkasin siis meenuta

Publish Post

ma, et kus sai viga tehtud, et nii palju hiljaks jäime ning siis tegin silmad lahti ja avastasin, et olen ikka hotellitoas ja see kõik oli uni, kusjuures väga vastik uni. Loomulikult ei suutnud ma enam magama jääda. Õnneks oli kell 6.00 ning niikuinii oleks pidanud varsti üles tõusma.

Pudrud söödud, asjad valmis ning sai minekule asutud, õigeaegselt siis ikka :)
Enne starti oli enesetunne super ning lootsin hea jooksu teha, samas kõike seda ei soosinud ilm - päike säras kõrgel taevas ning ühtegi pilveraasu ei olnud ka näha. 4 päeva enne start lubas ilmateade +13C ja tugevat vihma.
Pärast esimest 4 km tõstsin tempo 4.25-4.30 juurde ning nii sai kulgetud kuni 18km. Enesetunne oli siis väga hea ning võtsin riski ja tõstsin tempo 4.20-4,25. Poolel maal oleks sellise tempoga lõpuajaks tulnud ~3h07. Teise ringi silla tõsusudel oli selge, et viimane ring läheb raskeks. 2 ringi lõpuks(28km) oli tempo langenud 4.30 juurde ning viimasele ringile minnes oli päike oma töö teinud ning enesetunne ei olnud kõige värskem ning sain aru, et viimased 5km tuleb raske kannatamine. Nii ka läks, pärast 35km hakkas tempo tasapisi langema kuni viimastel tõusudel jooksin 5.05-5.15 tempoga, raske oli. Mäletan seda, et enne viimast tõusu tagasipöördel oli Marek ~100m minust tagapool, aga tõusu lõpuks juba 100m ees. Üritasin veel viimasel 2km kiirendada, aga seda kiirust jätkus umbes 1km ning viimase km kulgesin lihtsalt lõpuni. Lõpuajaks(chip time) sain 3.13.21.

Jooksust taastusin üllatavalt ruttu ning lihased ei olnud siis, ega täna väga valusad, saan vabalt trepist ilma grimasside ja käsipuu abita üles-alla käia :)
Sai mõned võileivad söödud, pesemas käidud ning kuna kõht oli tühi, siis nägin, et pakutakse borši. Tegelikult oli see mingi külm koorene peedi supp, mis oli suhteliselt vastik, ning pool sellest rändas prügikasti. Ega muud üle jäänud kui sai Maximast söödavat ja joodavat ostetud ning bussijaama minek. Seekord sai Riias Eurolines'iga käidud, oli täitsa normull, ega ise poleks viitsinud pärast maratoni küll autoga sõita.

Kui pärast jooksu olin natuke pettunud või kriitiline saadud aja osas, sest läksin ju 3h10 jooksma, siis täna olen tegelikult sellega täitsa rahul. Isiklik rekord paranes ~13minutit. Kas võetud tempo tõstmise risk ennast õigustas või ei, seda ei tea, aga julge hundi rind on haavleid täis ;)
Igatahes andsin rajal endast kõik ning kui näiteks Viljandi jooksu järel tundsin, et jäi väike varu sisse, siis seekord sellist tunnet ei ole.

Üks asi jäi veel meelde, et kui esimene ring ergutas rahvas jooksjaid entusiastlikult, eriti just kesklinna/vanalinna osas, siis 2 ring juba vähem ja 3 ringil pidin ise rahvast ergutama, et nad natuke elavneksid ja jooksjaid ikka ka ergutaksid :)

Lõpuks suur suur ÄITÄH sõber Rain'ile kes viitsin minuga kaasa tulla ning jooksu ajal aidata.

Foto: Riia Maraton 2010 start

Veel mõned päevad ...

2010-05-18T02:28:00.000-07:00

... on jäänud selle aasta esimese maratonini. Tunnen, et olen selleks nii vaimselt kui füüsiliselt valmis, umbes 3-4 nädalat tagasi ei olnud ma selles nii kindel. Ettevalmistus on olnud suhteliselt hea. Võrreldes eelmise aastaga on 2010 jooksukilometraaz 720km mis on poole võrra rohkem kui 2009 samal ajal. Veel võib võrdluseks tuua, et 2009 jooksin aprill-mai pikki krosse keskmise tempoga ~5.05min/km ning 2010 keksmine 4.30-4.40. Samas on erinevused treeningutes: 2009 jooksin ühtlase tempoga, aga praegu on pikal jooksul ka 1-2x10-15min lõigud ka sees.
See kõik tundub päris ilus, aga ei puugi siiski mind päästa maratonil haamrist.

Mis siis on eesmärgiks? Kuna tegu on Maratoniga, siis ei saa sellesse kergelt suhtuda, esmaseks eesmärgiks on ikka lõpetada mitte "Kristiina't teha" :) Tegelikult on ka natuke täpsemad eesmärgid. Selle aasta treeningute põhjal võib loota aega ~3h10 ning seda ma jahtima lähengi. Praegu tundub kõige suuremaks takistuseks olevat ilm. Loodan, et lätlastel ei vea päikesega niipalju kui meil hetkel ning neil on jahe ja pilvine pühapäev. Teiseks takistus olen kindlasti ma ise ning täpsemalt see mis asub kõrvade vahel.

Hetkeseisuga on maratonile end registreerinud ~800 jooksjat(sh 31 eestlast) ja kuna jooks toimub 14km ringil mida läbitakse 3x, siis vähemalt ei teki seda tunnet, et oled üksi rajal, nagu oli 2009 sügisel Rahvajooksu maratonil.
Ja loomulikult hakkab võistluseelne närv ka sisse tulema ;)

Okas päkka!

Viljandi jooks

2010-05-04T03:36:00.000-07:00

Hommikul pudru ja kohvi kõhtu ning asjad kotti ja autosse. Kohale jõudes võttis meid vastu tugev tuul ning mitte just kõige soojem ilm. Tegelikult on kopp ees sellest tugevast tuulest(viide Jõelähtme Rattamaratonile)! Olukorraga tuli leppida ning õnneks oli tuul sobivalt poolt ning jooksu ei häirinud eriti. Stardikoridori jõudsin ~3min enne starti ning selleks ajaks olin ka närveerimise lõpetanud :) Eelnevate aastate töö tulemusena sain startida 3 stardigrupist ning esimene km sai enamvähem ilma trügimiseta joostud, kuigi ei pääsenud ma ka seekord asfaldi kõrval põllul jooksmisest. Huntaugumäel joostes tundus mulle jälle, et kas ma tõesti suudan tõuse teistest kiiremini võtta või olen ise liiga tormakas ning see maksab mulle hiljem kätte. Otsustasin tempos mitte järgi anda ning mul tuli raja kõrvalt, jällegi põllu pealt, teistest mööduda.
See aasta otsustasin siis esimest korda majade vahelt Riia maanteele suunduda, kuhu läks ka muidugi enamus jooksjaid. Distants tundus mulle natuke pikem kui kalda äärest obeliski juurde joostes, kuid see tunne võis ka petlik olla, aga see-eest polnud mingeid tõusunukke vaid lõpuosas pikem laskumine kus pigin tossu paelu siduma ning nii läks ~5-10s kaduma.
Pärast esimest joogipunkti võtsin põldudel tempot natukene alla, kartsin, et võib viimastel kilomeetritel sama juhtuda mis Nõmme jooksul, et hakkab roiete alt valutama(pistma?). Umbes 3 km enne lõppu otustasin siiski jälle tempot lisada kui kuulsin, et eespool jooksjale öeldi kohaks 250 ning kella vaadates oli lootust saada aeg alla 49min. Viimane km tuli tõenäoliselt alla 4min ning lõpuajaks oli 48.44.
Ajaga jäin rahule, samas jällegi järgmisel päeval hakkasin siiski tahtmatult mõtlema, et kas oleks saanud veel kiiremini ning kuskohas jäi varu. Nagu teada on oleks paha poiss ning seda teemat ei hakka rohkem arutama.
Pärast finisheerimist möödusin esimese 100 lõpetanu auhinnalauast ning tabasin end mõtlemast - tahan ka!
Pärast jooksu lõhkusin lõdvestuseks 1-2h puid ning taastumiseks oli saun ja õlu ning kes veel ei tea, siis taastumine algab kolmandast õllest ;)

Natuke toimunud üritustest

2010-04-28T03:28:00.000-07:00

Jõelähtme IV rattamaraton

Otustasin pärast pikka kaalumist seekord veel matkadistantsist osa võtta, kuigi kahtlesin pikalt. Ütleme nii, et pika sõidu jaoks jäi treenitus veel väheseks. Minu puhul oleks pikk sõit olnud matkatempos läbimine, aga 30km sai ikkagi oluliselt kiiremas tempos sõidetud.Raja esimeses pooles olid mulle meeltmööda singlid ja metsavahe teed ning teine pool sõideti
kruusal ja asfaldil. Ega ma mingit hellitamist endale ei lubanud ning pärast starti võtsin hoo üles, et enne metsa võimalikult paljudest mööduda(stardikoridoris jäin tahapoole).

Kui singlid hakkasid, tundsin ennast väga hästi, eespool olevad sõitjad hakkasid tasapisi selg ees mulle vastu tulema :) Sel päeval oli väga väga tugev läänetuul ning Jägala lasketiiru(liiv + tugev vastutuul) lõiku sõites oli tunne nagu keegi oleks liimi rehvidele pannud või sõidaks aegluubis. Ilmselt oleks jalgsi ka kiiremini edasi jõudnud :) Sel hetkel oli ees ~100m kaugusel 3-4 liikmeline punt, kuid kahjuks nendele ma järgi ei jõudnudki ning viimased 15km sõitsin
üksinda tugevas vastu- ja küljetuules. Viimased km oli lausa lust taganttuulega asfaldil ja sõita.

Üldkokkuvõttes jäin sõiduga täitsa rahule, jalgades oli jõudu ning suurt ärakukkumist ei olnud, kuigi eks lõpus enam tõuse nii kiiresti võtta ei õnnestunud kui alguses. Rada oli huvitav ja vaheldusrikas, hea, et lühem distants ei olnudainult kruusaralli vaid oli ka porimülkaid, singleid, jooksukaid. Tõenäoliselt järgmine aasta lähen juba pikale sõidule.

Nõmme maantejooks

Otsustasin see aasta jooksuvõistlsed avada Nõmme maanteejooksuga. Eelneva treenituse pealt lootsin joosta 5km distantsil aega alla 20min, umbes 19.30-19.45. Kuna osalesin seal esimest korda, siis rajaprofiilist ei teadnud ma midagi. Stardist võeti tempo üles ning 1km lõpus oli kohe pikem tõus. Mõtlesin, et nagu väiksem variant Viljandi jooksust kus on ka ~1km peal Huntaugumäe tõus :). Enesetunne oli hea ning kellalt vaadates oli tempoks ~3.50min/km. Umbes ~1,5km enne lõppu möödus minust Peeter Vennikas, võtsin talle järgi, kuid siis aimasin halba, sest paremalt roiete alt hakkas valutama. Viimase km laskumisel oli kohe väga valus juba hingata/joosta ning P.Vennikas läks oma teed. Kahjuks lõpukiirendust teha ei õnnestunudki kuigi tundsin, et võhma ja jõudu oleks olnud küll. Hiljem protokolli vaadates leidsin positiivse üllatuse selles valudega lõppenud jooksus - sain 5km ajaks 18.59.
Loodetavasti sai selle jooksuga nö lõõrid lahti ning saab Viljandis samuti korraliku pingutuse teha.

Foto 1: 30km liidergrupp
Foto 2: laskumine, mis pildil ei tundugi nii järsk
Foto 3: eelneval pildil olevale laskumisele järgnenud tõus

Kes ei jookse, see ei jõua!

2010-04-06T03:26:00.000-07:00

Ehk siis niimoodi reklaamib ennast XII Nõmme maanteejooks
Otsustasin see aasta sellest osa võtta, võistlusnälg on lihtsalt suur :)
Kuna selle hooaja ettevalmistus on teistsugune, siis mõtlesin esimese jooksuvõistluse stardi teha Nõmmel, mitte Viljandis. Loomulikult Viljandi Järve jooksule lähen ma ka ning see 5km pingutus enne seda on loodetavasti selline "hea ärritaja".

Nüüd tuleb veel mõned päevad kannatada ning järgemööda tulevad siis
10.04 Nõmme XII maantejooks,
18.04 Jõelähtme IV Rattamaraton(30km),
01.05 81 Jooks Ümber Viljandi Järve,
23.05 Riia Maraton.

See aasta on mul ~500 jooksukilomeetrit läbitud ning ettevalmistus Viljandi jooksuks on üle 300km parem kui 2009. Veel 1 kuu aega, et kiirust koguda ning loodetavasti suudan oma eesmärgi, joosta alla 50min, täita.

Foto: Ausammas 11 järjestikust Viljandi Jäve jooksu võitnud Hubert Pärnakivi'le.
www.sakala.ajaleht.ee

Proovilepanek

2010-03-08T01:11:00.000-08:00

Jaanuari lõpus otsustasin ennast proovile panna ning vaadata kas suudan muuta oma toitumisharjumisi. Eesmärgiks oli loobuda veebruaris igasugustest maiustustest, a'la jäätised, küpsised, kommid jne. Üks asi oli isule mitte järgi anda, aga teiseks soovisin näha kas sellel on ka mingi mõju kehakaalule. Kuna ma olen suur magusaarmastaja, siis ei hakanud ma ennast nii piinama, et oleksin täielikult magusa tarbimisest loobunud, otsustasin, et ei loobu nö magustoitudest söögikordade juures. Ehk siis näiteks kui söön suppi, siis luban endale magustoiduks pannkoogid või kui kodus kallis abikaasa küpsetab midagi, siis seda ikka söön. Mõte oli ikkagi loobuda sellest nö näksimisest. Näiteks kui käisin enne kojuminekut poest läbi siis ostsin ikka kas ühe jäätise või küpsiseid või präänikuid, et oleks hea autos nosida ning kui neid jäi järgi siis sõin järgine päev edasi, loomulikult lohutasin ennast ilusa enesepetmise teel sellega, et niikuinii lähen trenni. Näiteks on ju väga mõnus õhtul hilist filmi vaadates diivanil lesides suurt tassitäit jäätist süüa!
Veebruari lõpuks oli selge, et sain hakkama - suutsin vastu pidada mõtetutele magusa isudele. Pean tõdema, et see oli mõnikord üsna raske, aga abiks oli siis kas siis pirn või banaan või väike topsijogurt ning vahel raskematel hetkedel 1-2 lusikat kodust moosi :) .
Veebruari alguses kaalusin ~78kg, kuu lõpuks ~77kg ning otustasin kõige sellega jätkata ning märtsi esimese nädalaga langes kaal veel 1kg, ehk siis maiustustest loobumise ja trenni abiga kadus mul 5 nädalaga 2kg ning viimastel kordadel olen juba näinud kaalul numbreid algusega 75. Hakkasin mõtlema, et millal võisin viimati kaaluda 75kg ning ei suutnudki meenutada, võibolla 2002-2003.
Loodan, et see kõik aitab kaasa ka jookukiirusele, on ju ikkagi ~2 kilo vähem rasva endaga kaasas tassida :)
Igatahes olen otsustanud, et vanade söömisharjumiste juurde tagasi ei pöördu.
Kui nüüd veel mõned aastad tagasi mõelda, siis 2007 kevadel, kui taasalustasin jooksmisega, kaalusin 83-84kg ning viimase 3 aastaga olen trenni ja toiutimisharjumuste muutmisega kaotanud ~7-8 kg.
Show must go on ;)

Foto 1: www.outtakes.com

Unustamine on valus

2010-02-12T13:41:00.000-08:00

Kui pikamaajooksu trennis või võistlusel midagi unustada, siis enamasti maksab see ennast valusalt kätte. Eriti valusalt veel siis, kui unustad nibud teipimata! Vot see viimane juhtus minuga eelmise nädala pikal jooksul. Õnneks hõõrus natukene, kuid oli siiski piisavalt valus, et seda mitte unustada.
Igaks juhuks teibin nibud alati jooksudel, mis on pikemad kui 20km. Kes on seda ebameeldivat valu tundnud, see saab aru miks on mõtekas seda, parem mitte testida nibude taluvuspiiri.
Viimati oli mul üle 20km jooks 2009 septembris ning eelmisel laupäeval riietudes ei tulnud plaasterdamine meeldegi. Mul annab see tunda siis, kui särk läheb märjaks, kas siis higistades(talvel ei kuiva 1 kihi särk iga kord alati korralikult ära), vihmaga vms ja selle tulemusena hakkab pluuse rohkem vastu keha hõõruma.
Loomulikult on inimesi kes ei pea seda kunagi tegema, kuid parem karta kui kahetseda.

Samas pole ma näiteks varbaid või muid hõõrduvamaid kohtasid trennis vaseliiniga määrinud, kuid maratoni eel teen seda alati ning pikad otsad jooksen alati liibukates, ei taha riskida sellega, et jalgevahelt oleks nahk maas.
Mingi aeg tagasi sattusin lehele www.nipguard.com , huvitav kas keegi on Eestist ka neid tellinud?

Foto 1: www.nipguard.com
Foto 2: cyclinginquisition.blogspot.com

2009 kokkuvõte

2010-01-03T23:41:00.000-08:00

2010 käes ning aeg teha kokkuvõte eelmise aasta kohta.
02.2009 kirjutasin:
- - - - -
10km
miinimum - joosta üle 2000 aastal joostud senine rekord 41.04
maskimum - aeg alla 40.00

maraton
miinimum - aeg alla 3h38 (isiklik 3h41)
maksimum - aeg alla 3h30
- - - - -

10km - jäi täitmata; ainuke jooks oli kevadel ümber Emumäe(46:44) ning sügisel ei õnnestunud enam võistluskalendrisse sellist jooksu paigutada
Maraton - max eesmärk täidetud(3h26)
Rahule jäin veel:
Ümber Viljandi Järve Jooks, aeg 52.35 - eelmise aasta tulemus sai ületatud 5 minutiga
Lauritsapäeva jooks(Kuusalus 5,2km), aeg 20.16 - keskmine km aeg 3.53

Natuke treeninginfot läbitud km ja aja kohta:
ujumine - 24km, 11h20
ratas - 855km, 38h35
jooks - 1032km, 89h40; selle üle on mul hea meel, ilus ümmargune tähis sai läbitud :)
suusk - 54km, 4h25

Uuel aastal siis uued plaanid, uued eesmärgid ja loodetavasti ka uued ja paremad tulemused :)

Tehtud

2009-12-17T03:59:00.000-08:00

Registreerisin Riia maratonile.

Külm on

2009-12-15T00:25:00.000-08:00

Eile õhtu sai tehtud seda mida pole varem teinud, joosta -14C külmaga. Varasem kõige külmem jooks on olnud ~10C.
Plaanis oli 40min rahulik jooks koos kergete kiirendustega lõpus. Muidugi tekkis küsimus, et mida selga panna?
Otsustasin, et kõige alla läheb pikk soe pesu, siis pikad jooksupüksid(talve omad), pikkade varrukatega jooksusärk ja kõige peale Craft'i rattajakk. Distantsi esimene pool oli päris ok, ei olnud liiga soe ega liiga jahe, samas teine pool jooksust oli kerge vastutuul ning siis tundsin, et rindkere on jahe. Natuke ebameeldiv ja kjahe oli kui tuul surus märja alussärgi vastu keha, aga järgmine kord olen juba targem ja panen kilevesti peale.
Tõenäoliselt on selles jahedas/külmas kehas süüdi rattajakk ja soe pesu. Jakk ei ole jooksmiseks mõeldud ning ei hinga piisavalt, vähemalt minu arvates ning sama on ka sooja pesuga, ei hinganud piisavalt palju.
Aga nagu juba kirjutasin, siis järgmisel korral olen targem ning kombineerin teisi riideid.
Tuppa jõudes jäi naine mind muigega vaatama, peeglisse kiigates nägin, et bakenbardid ja habe olid täitsa härmas :)
Tõenäoliselt on täna 1-2 kraadi veel külmem kui eile kuid õnneks on plaanis 45min trenn, seega peaks hakkama saama küll.

Foto: photobucket.com

Maratoni edetabel

2009-10-02T06:21:00.001-07:00

Nagu teada, siis loodus tühja kohta ei salli ning pärast seda kui hermesclub.ee tegevuse lõpetas tundsin mina kui ka paljud teised maratoonarid puudust aasta maratoni edetabelist.
Tekkis mõte ja soov sellega tegelema hakata ning nüüd hakkame tasapisi jooks.forumr.ne t tegelastega sellele jälle elu sisse puhuma.
Alustasin 2009 aasta tabeli koostamist ning praeguseks on arvesse võetud 12 maratoni tulemused, eks jõudumööda üritame tulemusi lisada. Et asi üle pea ei kasvaks ning liiga aeganõudvaks ei saaks, otsustasin alguses teha väga lihtsa pingerea teha: nimi, aeg, jooksu koh, sugu.
Edetabel ise asub jooks.forumr.net. Kõiksugu ettepanekud ja tulemused tabeli uuendamiseks on teretulnud samas foorumis.

3 päeva möödas

2009-09-30T05:35:00.000-07:00

Enesetunne on hea, isegi üllatavalt hea. Väsimustunne on praktiliselt kadunud, reie- ja säärelihased on veel natuke valusad kuid kõndimist ei sega. Päev pärast jooksu oli kummaline tunne see kuidas keha andis märku, et on vaja midagi teha, vaja liigutada. Nii ma siis eile seadsin sammud ujula poole. Tegin kerged 1000m @ 35min. Oleks rohkemgi jõudnud ujuda, kuid igaks juhuks hoidsin tagasi. See nädal peaks veel paar korda ratast sõitma, polegi tegelt ammu seda teinud.

Kahjuks pole head ilma halvata - luuümbrise põletik lõi jälle välja. Hetkel teen põletikuvastast tabletikuuri ning 2 nädalat annan jalale rahu, ei jookse. Eks siis ole näha mis saab edasi. Aga igas asjas on ka midagi positiivset, väike puhkus enne uue hooaja ettevalmistust kulubki ära :)

Tehtud - 27.Rahvajooksu maraton

2009-09-28T01:29:00.000-07:00

Kui eelmises postituses kirjutasin, et tõenäoliselt lähen nö külma kõhuga starti, siis nii see ei olnud. Laupäeva õhtul tuli juba päris korralik närv sisse, oli isegi raskusi magama jäämisega ning pühap hommikul ärkasin 6.30 üles, sest edasi ei suutnud magada. Ajaviiteks surfasin netis, sest muidu oleksin närviliselt mööda tube edasi-tagasi käinud. Asi läks paremaks võistluseelset soojendust tehes, kuid kerge närv oli pärast starti paaril km sees.

Nüüd jooksust.
Olin planeerinud alustada ja joosta tempoga 4.45-4.50. Umbes teisel km sain suuremasse punti kus joosti täpselt selle kiirusega, aga mida km edasi, seda kiiremini km möödusid. Kui enne 13km oli juba mõnda aega km läbitud 4.30-4.35 tempoga, siis tundsin, et asi on liiast ja otsustasin natuke tagasi tõmmata ning lasin seltskonnal omas tempos minna. Umbes 25km hakkas raske, oli tunda, et sai liiga kiiresti alustatud, lasin natuke tempot alla ning 3-4km pärast oli
jälle tugevam tunne, samas teadsin juba ette, et lõpp läheb raskeks. Mingil hetkel möödusin ühest käijast ning korraks tuli ka endal tahtmine käia, oi kui magus see tundus, aga õnneks sai tahtejõud võitu ja jätkasin jooksu. 31km peal oli veel keskmine kiirus 4.46min/km. Kuni 37km suutsin kuidagi hoida veel tempot ~5.00min/km, siis pärast seda läks ikka väga raskeks ning viimased km läbisin ~5.20-5.30. Oi need olid rasked kilomeetrid, aga selleks hetkeks kui möödusin 30km märgist ma teadsin, et jooksen lõpuni. Enne Pirita jõe silda möödus minust kergel sammul üks naisterahvas, sain kohe jõudu juurde ning üritasin kaasa minna, võibolla ~300-400m suutsin kannatada, kuid siis lasin tal minna, võibolla jäi tahtejõust puudu. Viimane tõusunukk Lillepi pargis tuli väga raskelt, aga enne velotrekile sisenemist tuli naeratus näole ja suutsin natukene kiirenda, et reipal sammul finišeerida.
Aeg 3.26.41, uus isiklik rekord(2008 jooksin 3h41). Põhieesmärk joosta alla 3.30 sai täidetud, kuid natuke kripeldab see lõpu ärakukkumine, kuid ainult natuke, sest sellest on jälle palju õppida ning olen ühe kogemuse võrra rikkam.
Kõik kes sellel raskel rajal finisisse jõudsid olid väga tublid. Mul on nüüd pikakas ajaks sellest jooksust positiivne emotsioon.

Kui eelmine aasta pärast maratoni ei saanud normaalselt ei trepist üles ega alla mindud, siis seekord oli olukord enamvähem talutav ning tänagi(järgmisel päeval) saan peaaegu inimese moodi kõndida, ainult villid varaste vahel segavad natuke ning trepist alla ja üles saan ilma käsipuu abita, mis eelmine aasta oli mõeldamatu, tookord pidin alla astudes praktiliselt kogu keharaskuse käsipuule toetudes kätele viima. Teine asi mis ma märkasin oli see, et sain ilma suurema vaevata autosse istuda, aasta tagasi pidin kätega vasaku jala autosse tõstma :)
Samas lihased on ikka tegelikult valusad küll, isegi öösel oli kohati kehva magada.

Korraldusest ka natuke. Distantsi teisel ringil tundus mulle, nagu oleks osadest pöördekohtadest suunanäitajad lahkunud. Kuna väsimus oli tolleks hetkeks juba suur, siis paaril korral tekkis majade vahel endalgi küsimus, et kuhupoole nüüd, aga õnneks nägin kaugemal eespool jooksjat ning teadsin, et olen õigel teel. Lisaks saatsin enne jooksu korraldajale 2 meili parkimise ja kõrvalise abi kasutamise kohta, kuid ei saanud ma nendelt mingit tagasisidet.

Tahan tänada neid üksikuid kaasaelajaid ja ergutajaid ning sõber Raini ja Rauli.
Pärast jooksu tribüünil hinge tõmmates ütles onu Raul, et väga hea aeg 3h26, et mida enam tahta? Mul polnud mõtlemisaega vaja ning vastasin, et järgmiseks on 3h15!

varsti, varsti

2009-09-24T23:41:00.000-07:00

Ülehomme siis start. Eile käisin massaazis ning sai jalagadest lihaspinged eemaldatud. Õhtul lähen teen kerge 5km jooksu, homme puhkan(tõenäoliselt pean mõneks tunniks küll tööle tulema) ning õgin makarone.
Huvitav on see, et kuni täna hommikuni olin suhteliselt enesekindel, et jooksen kindlasti alla 3h30 ära, pole probleemi. Täna hommikul siiski jõudis kohale, et tegu on ju MARATONIGA, seal võib kõike juhtuda :) ning ei tasu nii enesekindel olla. Võta sa nüüd kinni on see halb või hea, igatahes nii nagu ma varem olen öelnud, lähen jooksma aega alla 3h30.
Väike närv on ka sees, oli juba nädala algul. Esmaspäeval nägin öösel unes, et hilinesin starti, küll Tartu rattamaratoni starti, kuigi ma seal ei käinud :) Tõenäoliselt kordub eelmise aasta stsenaarium, et võistluspäeva hommikuks olen oma närveerimised ära närveerinud ning lähen nö külma kõhuga starti.

No ei meeldi

2009-09-17T01:12:00.000-07:00

Kohe üldse ei meeldi pikemad lõigud kui 800m! Päris vastik kannatamine, vähemalt eile oli küll. Tegin 5x1000m lõike ning soorituste vahel 400m sörk, kõnd. Plaanis oli lõigud joosta ~3.55, aga välja tuli hoopis nii: 1-3.45, 2-4.05, 3-3.58, 4-3.55, 5-3.52. nagu näha siis esimene lõik oli liiga kiire ja see andis vähemalt 2-3 korral tunda, 2 viimast olid juba enamvähem normaalse enesetundega. Esimest korda lõigutrennis kõndisin pärast sooritust ~100m, ülejäänud 300m sörkisin, seni olen soorituste vahel sörkinud.
Lohutan ennast selle vastiku trenni järel, et see piin annab lootust heale sooritusele kunagi.
Selle sissekande kokkuvõtteks tsiteerin kunagist korvpallitreenerit: "kaitses tugevalt, rünnakul lõbusalt".

SEB Sügisjooks - 21km

2009-09-16T02:12:00.000-07:00

Võtsin sellest üritusest osa teist korda, esimene oli aastaid tagasi Rocca-Al-Mare's korraladatud 10km jooks ning kogu üritus oli siis alles lapsekingades.
Läksin jooksma eeldatava maratonitempoga 4.45 - 4.50min/km, trenni tegema, mitte võistlema. Kuigi viimasel ajal pole õnnestunud treeningplaani kõige paremini täita, siis endalegi üllatuseks suutsin sellise tempoga jooksu lõpuni joosta ning viimasel km veel kiirendada ning enesetunne oli pärast jooksu hea ning oleks kindlasti suutnud vähemalt 10km veel sama kiirusega jätkata.
Startisin suhteliselt lõpust ning praktiliselt kogu tee möödusin jooksjatest, eks mööduti minust ka, aga seda juba tunduvalt vähem :) . Ahjaa, tuli meelde üks mees, kellele jõudsin vist 4-5km järele ning möödusin, umbes 12-13km möödus ta omakorda minust, korra käis peast läbi mõte, et võtaks sappa, aga mõtteks see jäigi ning härra läks oma teed, et siis viimasel kilomeetril mulle selg ees vastu tulla ja seda kiiremini kui ta minust möödus.
Kui protokollis võrdlesin 10km ja finishi kohta, siis viimase 11km'ga tõusin ~100 kohta.
Hoolimata sellest, et tegin nö tugevama trenni, mitte ei võistelnud, oli tulemuseks isiklik rekord 1:40:08.

Selle jooksu peaeesmärk sai täidetud kuid samas ei suuda ma otsustada, et kas minna maratoni jooksma kohe algusest tempoga 4.45-4.50min/km ja vaadata kaua kestan või siis alustada natuke rahulikumalt umbes 4.55-5.00min/km ja siis proovida distantsi teisel poolel kiirust lisada?

Kona Craft Kolmapäevak - Lastekangru

2009-09-03T23:00:00.000-07:00

Rada oli hea nagu eelmine aasta - mõnus kiire 6km pikkune singel + 1km laiemat teed mida tuli läbida 2x.
Sõit oli ka enda arvates suhtkoht normaalne, ainult, et panin natuke paksult riide, pärast esimest
ringi võtsin pika varrukaga särgi pealt ära ning kohe parem oli sõita. Kahjuks oli juba väsimus ka oma töö teinud ning mingil hetkel tundsin, et no üldse ratas edasi ei lähe, nagu pidur oleks peal vms, lasin natuke tirri ja puhkasin kergemalt sõites mõne minuti.
Rajameistrid oskasid trassi teha mõnes kohas nii puude vahelt, et lenksud mahtusid täpselt vahelt läbi(mõni oli kurviga laskumisel, mõni järsemal keeramisel). Ühel sellisel napikal suutsin õlaga puud riivata ja särk oligi katki :(
Võrreldes eelmise aastaga on edasiminekut olnud küll, olin ~5min kiirem kui 2008.
Tõenäoliselt jäi see mu viimaseks selle aasta kolmapäevakuks, kuna viiamne etapp mis kodu lähedal on, toimub samal nädalal mil maraton, siis ei hakka ennast seal väsitama.
Loodetavasti toimuvad kolmapäevakud ka järgmine aasta. Soovitan soojalt nendel osaleda, seal õpib väga hästi ratast valitsema ning saab tehnilise sõidu oskust lihvida.
Jõudu.

4. nädalat enne maratoni

2009-08-31T00:40:00.000-07:00

Hetkeseis on rahuldav. Jooksin eile ~31km ajaga 2h34 mis teeb tempoks ~5min/km ehk siis selline tempo mille ma varasemalt seadisin maratonitempoks. Väga suurt pingutust see jooks ei nõudnud ning enesetunne oli ok. jalad küll andsid ~25km väsimusemärke. Hea märk on see, et kuu aega
enne võistlust suutsin planeeritud tempoga joosta, see annab lootust maratonil natuke kiiremat tempot arendada.
Nüüd siis tuleb tasapisi koormusi vähendama hakata.
Kohtumiseni: http://www.kolmapaev.ee

Tervisekontroll 2009

2009-08-25T22:27:00.001-07:00

Tehtud.
Tulemustega üldjuhul rahul, kuigi keha rasvaprotsent 23,9% võiks väiksem olla, selle asja peab tsiselt käsile võtma.
Mis siis on muutunud eelmise aastaga:
VO2max - 66 (2008 - 63)
Vererõhk - 125/70 (2008 - 135/70) Ülemise näiduga on mul varasematel aastatel alati probleeme olnud, on seal ülemise piiri lähedal suhteliselt olnud, kuid nüüd on see loodetavasti korras. Spordist on ikka kasu ka :)
Pulsitsoonid on põhimõtteliselt samad
Kopsumaht - 6,35l, 108,6% eeldatavast (2008 - 6,84l, 116%eeldatavast). Oluline on, see, et on üle 100% eeldatavast ning nagu arst ka ütles, sõltub see näit puhumisest ning tõenäoliselt on tegelik näit umbes sama mis eelmine aasta, lihtsalt puhumine ei tulnud nii hästi välja.
Siis on veel kopsumahu juures mingi näitaja Max ventilatsioon koormusel - 140l/min (2008 - 128,9l/min). Unustasin arsti käest küsida, et mida see täpsemalt näitab :)
Taastumine - väga hea (sama mis 2008)

Kokkuvõtteks võib ütelda, et kannatan suuremaid koormusi pikema aja vältel.

Ühe uue asja sain ka teada, et üldjuhul suudab treenitud inimene anaeroobse läve koormusel joosta ~30min, keha peab niikaua vastu küll. Seda hea teada ning meeles pidada ning mingil tulevasel 10km jooksul ära testida.

Kuremaa Rattasõit

2009-08-24T02:19:00.000-07:00

Osalesin eelmine aasta sellel üritusel esmakordselt ning tegemist oli mõnusa väikese kohaliku üritusega(osales 6-7 ratturit) ning otsustasin seekordki kohale minna.
Olles Kuremaa lossi juurde jõudnud märkasin, et see aasta on osavõtjaid natuke rohkem ning neid tuli tasapisi juurde. Mõned minutid enne starti ringi vaadates oli mulje, et võistlus on kohalik jalgrattaklubi Vooremaa Centrum vs mina :) Tegelikult peale minu oli vist veel 1-2 sõitjat, kes ei esindanud Centrumit.

Startisin tagantpoolt kolmandana ning eesmärke ma eriti ei seadnudki, kui siis lootsin, et viimaseks ei jääks. Enne esimese 3km lõppu püüdis mind tagantulija kinni :) Pärast seda jäi minu selja taha veel 1 võistleja ning nii ma lootsingi selle jätta.
Rada oli vaheldusrikas, oli kruusa, põlluteed, pehmet turvast, tõuse(õnneks mitte ühtegi jooksukat) ning nendele järgnenud lühikesi laskumisi, kändude ja juurikate vaheline singel, porist lõiku ja asfalti.
Koht oli mul 12, lõpetanuid kokku 18.

Pärast sõitu olin ikka suhteliselt läbi ning väsimus andis ka järgmisel päeval tunda, loobusin 21km jooksust, et tervisekontrolliks taastuda.

No comments

2009-08-17T22:47:00.000-07:00

Füüsiliselt on kõik ok, aga vaimselt olen ebastabiilne.

Moonika Aava intervjuu ETV'le pärast MM'i kvalifikatsiooni.

20. Lauritsapäeva jooks

2009-08-15T12:30:00.000-07:00

Panen kirja hetkel veel värskete emotsioonidega tänase jooksu Kuusalus. Distants 5,2km.
Kuna polnud pikka aega jooksuvõistlusel osalenud, oli juba hommikust alates närv sees, mis kadus ~30min enne starti. Soojendusjooksu tehes oli kuidagi jube raske tunne, et no kohe üldse ei jõua joosta. Otsustasin, et jooksen nii nagu jõuan, kui on tempo ~4.20 min/km, siis nii ta on. Samas sisimas lootsin tempot 4.10min/km. Pärast soojendust venitasin ning läksin veel viimasele sörgile, natuke oli parem olla ning pärast 3 kiirendust oli tunda, et jalad on enamvähem lahti, kuid tunne ei olnud ikkagi ideaalne. Loomulikult pärast starti see kõik ununes ning võtsin tempo üles. Jooksin enesetunde järgi, et oleks hea olla ning, et ei kiirustaks liialt. Pärast esimese km läbimist vaatasin kellalt, et aeg oli 4.22km kohta, mis oli ikka aeglane, panin kiirust juurde ning järgmise km läbisin 3.55´ga. Kartsin, et see natuke liiast ja lasin natuke tempos alla, aga ainult natuke, sest kolmas km tuli ajaga 4.02. Selleks ajaks oli selge, et vist suudan sellise hooga lõpuni joosta. Pärast 3km läks üks noormees minust mööda, mõtlesin, et ei hakka järgi võtma, et vaatab mis saab viimasel km. Huvitav oli see, et vahe selle möödujaga jäi umbes 5m ning 4´s km sai läbitud ajaga 4.12. Kui algas viimased 1,2km, siis otsustasin natuke kiirust lisada ning eesjooksjale järele võtta, kuid paistis, et tal oli sama mõte, sest ei saanud ma talle eriti lähemale, umbes 2min enne lõppu suutsin talle kõrvale võtta ja ette minna ning ~1min enne lõppu ka väike vahe teha. Lõpuspurdiks jätkus isegi jõudu ning kui tundsin, et toosama noormees mulle kuklasse hingas, suutsin veel kiirendada ning ületada finishijoone enne teda :)
Kuna ametlikku protokolli ei ole, siis ei tea ma oma täpset aega ja kohta, on ainult pulsoka aeg.
5,2km aeg pulsoka näidu järgi oli 20.24. Keskmine km on siis ~3.55. Sellist tempot suutsin viimati arendada gümnaasiumis ~11.a. tagasi.
1km - 4.22
2km - 3.55
3km - 4.02
4km - 4.14
5,2km - 3.51
Eriti hea meel on mul selle üle, et suutsin viimased 1200m läbida ajaga 3.51!!! samas, ega eriti kiiremini seda polekski suutnud. Kõige rohkem on mul kahju aeglase alguse üle, esimene km oleks võinud umbes 10s kiirem olla, sest just täpselt sellisel kaugusel oli üks 3`ne punt kes jooksu ajal eriti ei kaugenenud ega lähenenud.
Lõpetuseks võib öelda, et jäin jooksuga rahule, ma ei uskunud, et suudan nii kiiresti joosta. Igatahes tundub, et treeningud hakkavad tasapisi vilja kandma.

Elu on lill

2009-08-13T23:51:00.000-07:00

Jooksin eile 29km ning selle käigus selgus, et olen maratoniks nii vaimselt kui ka füüsiliselt valmis, ehk siis olen suuteline 42km läbima ja seda kiiremini kui eelmine aasta. Järelejäänud
ajal tuleb siis veel natuke pingutada, et veel rohkem sekundeid km kohta võita.
Läbisin eile 29km ajaga 2.29.00, keskmine tempo oli 5.08 min/km. Kohati pidin natuke tempos tagasi hoidma, et mitte liiga kiiresti joosta, mõned km läbisin 4.55min. Kesmine pulss oli 149, eelmistel pikkadel jooksudel oli kesmine 151-153.
Enesetunne oli hea, üleeilsest lõigutrennist väsimust tunda ei olnud, jooksu ajal tekkis jalgadesse umbes 25km'l kerge väsimus, loodan, et järgneva kuu jooksul keha harjub rohkem pikkade jooksudega ning väsimus tekib veel hiljem. Esimestel km jooksin tempoga 5.15 min/km, mis tundus mõnus tempo olevat, ütleks, et jooksmise mugavustsoon, niipalju kui jooksmine mugav saab olla :) Üks tuttav võrdles kunagi sellist head enesetunnet ja tempot diiselmootoriga, mis võib ühtlasel tempol väga kaua tiksuda.
Testisin trennis ka Dexal'i energiageeli, seniajani olen kasutanud Maxim'i omasid ning test osutus positiivseks, organism võttis geeli omaks ning andis nimele kohaselt energiat :) Mingil ajal proovisin Hawaii Expressis müüdavat geeli, nime ei mäleta, kuid mulle see ei meeldinud: ei saanud ma aru, et oleks energiat rohkem ning mingil hetkel läks kõhus olemine ka kehvemaks, õnneks põhja alt ei löönud. Nüüd veel vaja korra testida Maximi geele ning siis ära otsustada mida maratonil kasutada. Kui veel söögivajaduse ka paika saaks oleks elu lill, aga õnneks on veel natuke aega katsetamiseks. Eilsel jooksul ei tarbinud ma peale geeli ja spordijoogi midagi ning 29km pidasin normaalselt vastu kuigi enne lõppu oli tunda, et kõht on natuke tühi. Samas
eelmise aasta maratonil sõin ka suhteliselt vähe, ühe peaotäie rosinaid, 1-2 kuivatatud ploomi(neid oli eriti kehva süüa, palju energiat läks mälumisele) ning 5-6 banaanilõiku. Samas päevad pole vennad.

Loen siit ja sealt, et kuidas paljusid krambid ohustavad. Eelmine asta tarbisin selle vastu enne maratoni 1-2 nädalat magneesiumi tablette. Luhatsi blogist sain teada, et tema jõi Narzan'i. Eelmine aasta sain Helsingis pärast lõpetamist mingi ampulli magneesiumiga, aga selle andsin ma Kalevipoja rattasõidul ühele krampide käes vaevlevale härrale ära ning nüüd oleks midagi asemele vaja.
Küsimus suurele ringile, et mida soovitate teha ja mida maratonirajale krampide vastu kaasa võtta(ei pruugi küll vaja minna, aga igaks juhuks olemas).

Plaanid

2009-08-10T03:29:00.000-07:00

Eelmine nädal võtsin jooksu kohalt ikka väga kergelt, ainult 10km. Põhjus selles, et pärast 32km oli vasaku jala sääremari ikka päris valus(tõenäoliselt mingi venitus vms) ning otsustasin puhkust anda ning sõitsin ratast, kokku tuli 160km. Igatahes hetkel on jalg ok ning saab jälle normaalselt trenni teha.
Tasapisi hakkavad paika minema ka võistlused enne maratoni. Kui varem kirjutasin, et ei ole mingit isu võistelda, siis nüüd on tunne juba vastupidine, jalad sügelevad stardijoonele :)
Hetkeseisuga plaanis osaleda järgmistel üritustel:
15.08 Lauritsapäeva jooks Kuusalus 5,2km
22.08 Kuremaa rattasõit ~15km
02.09 Kona-Craft MTB kolmapäevak(Lastekangru)
13.09 X SEB sügisjooks 21km
Küsimärgiga on hetkel:
20.08 Salomon Ekstreem Maratoni raames peetav 10km jooks

Lisaks vaja veel see kuu tervisekontrollis käia.

EMV kergejõustikus

2009-08-07T02:40:00.000-07:00

Tegin viimasel nädalavahetusel 32km jooksu ning selle ajal kuulasin Vikerraadiost ülekannet EMV kergejõustikus. Nagu kommentaatorid tihti mainisid, siis kurb on tõdeda, et esikolmiku tulemused jäävad maailma hooaja edetabelis suhteliselt kesisele kohale, v.a G. Kanter, kes teisel päeval tegi oma ära ning rahule võib jääda ka M. Niiduga. Teine asi mida panin tähele oli see, et meeste osas noppisid paljudelt aladelt" koore" kümnevõistlejad:
110m tj: A.Raja 1 ning M-M.Arro 2
teivashüpe: M.Pahapill 3, I.Turi 5, A.Raja 6
kaugushüpe: M.Pahapill1
See näitab selgelt 2 asja, et kümnevõistlejad on heas vormis ja seda, et üldine kergejõustiku tase on ikka suhteliselt nõrk. Tuleb meelde mõneaastatagune aeg kus E.Nool veel võistles ning hoidis päris paljudel aladel Eesti hooajaededabelites esikohta.
Koomiline oli veel meeste kuulitõuge, kus M.Hunt pärast 2 ebaõnnestunud katset tuli ringi ning tõukas kindla peale kohapealt 16.02m ning sai sellega lõppvooru.
Jään lootma, et MM'ilt tuleks meile vähemalt 1 medal ning et paljud teeksid seal isikliku rekordi.
Jõudu, T.

Lisaks eelmisele ...

2009-08-07T02:24:00.000-07:00

... registreerisin X SEB Tallinna Sügisjooksule 21km distantsile. Vaatasin treeningplaani ning see jooks langeb kokku nädalavahetusega kus on ette nähtud täpselt 21km maratoni tempos. Mõeldud, tehtud, regasin ennast ära.

Taganemisteed ei ole

2009-07-29T01:02:00.000-07:00

ehk siis registreerisin 27. Rahvajooksu maratonidistantsile.

Juulikuu tegemised

2009-07-24T05:35:00.000-07:00

No ei ole vahepeal indu olnud, et oma tegemised kirja panna, vahepeal oli veel puhkus ka ning ei olnud ligipääsu internetile. Tegelikult peaks vist alustama sealt kus pooleli jäi, ehk siis Kalevipoja rattamaratonist.

2. Kalevipoja rattamaraton
Ilmateate kohaselt pidi tulema jahedam ilm nö 17-18C, kuid oli hoopis päikesepaisteline soe ilm, mis muidugi tegi natuke murelikuks, kuid ainult natuke, sest polnud plaanis võidu sõitma minna vaid läbima. Arvestades eelnevaid kommentaare ja arvamusi raja kohta, siis kartsin hullemat, kuid rada oli täiesti sõidetav: alguses ~45km kruusateid + mõned singlid, mis oleks võinud pikemad olla ning seejärel ~25km raskemat osa mis koosnes siis turbapinna singlist, Kuremaa suusaradadest, mingist pikast pehmest kraaviäärsest singlist kus tuli kogi aeg väikestest aukudest läbi sõita ja kõige tipuks 3x Laiuse mäest üles ronida.
Eriti lahedad olid muidugi enne tõuse olnud laskumised: 2x metsa sees ja 1x mäe tipust alla välja. Ainuüksi nende laskumiste pärast tasus see sõit ette võtta. Viimane laskumine oli ilusa vaatega ja mõnusalt kiire ning sain spidol ette 59km/h, kahjuks jäi üks naisterahvas laskumisel
ette ning võibolla oleks ka üle 60km/h sõitnud. Edasine oli juba finishisse kulgemine.
71km läbisin ajaga 3h51min ning kohaks 421(kokku 502 lõpetajat).
Enesetunne oli suht hea pärast sõitu, õhtul pärast 3 õlut ja sauna läks muidugi veel paremaks :)

Jooks
Puhkuse ajal ei tulnud väga korralikust trennist suurt midagi välja, jõudsin 2 nädala jooksul 5x jooskma ning see on ka kõik, isegi ratast ei sõitnud. Samas tuleb igas asjas midagi positiivset näha, nendest jooksudest 2 olid pikad krossid 22km ja 27km ning just viimase pärast on mu hea meel, et see sai tehtud, sest planeeritud maratonini on ainult 2 kuud ning seniajani pole erinevatel põhjustel nii pikka jooksu teha õnnestunud. Kuna see nädalavahetus olen Viljandi Folgil, siis tõenäoliselt jääb pikk kross ära või siis planeeritust lühem, aga 1 või 2 augustil tahaks 32-34km ära joosta, siis süda rahul ja võib maratonile minna. Võrdluseks eelmise aastaga oli pikim jooks enne maratoni 29km(1,5 kuud enne).

Eile tegin tempojooksu ning enesetunne polnud just kõige parem ning hakkasin jookse võrdlema eelmise aastaga. Avastasin järgmist: lõigu ja tempotrenni on natuke raskem teha, kuigi kiirus on sama või natuke kiirem, samas pikka krossi pole probleem võrreldes eelmise aastaga kiiremini joosta. Nojah, enam ei hakka treeningplaani muutma ja rohkem lõigutrenni tegema.

Võistlused
Nii kummaline kui see ka ei ole, siis pärast Emumäe jooksu kadus jooksuvõistlustel osalemise isu ära, no ei tõmba starti. Seal jooksul saadud haamer pani vist paraja põntsu enesehinnangule, et pole nii hea tase veel kui lootsin, et üle oma varju ikka ei hüppa?.
Samas peaks enne septembri lõppu 1-2 kontrollstarti tegama, aga kuna ja kus? Tõenäoliselt üks on Ülemiste Järve jooks, aga kuna pole sinna veel reganud, siis ei luba midagi :)
Samas rattaga on vähemalt 2 kolmapäevaku starti plaanis ning võibolla kuupäevade sobides ka 2 pikemat võistlust.

Kilbiga või kilbil?

2009-07-03T00:53:00.001-07:00

Laupäev neljas juuli tuleb,
kus nii mõnigi meist sureb.
Kuremaal me teeme võidu,
hullu, ränga velosõidu.
...

Need on esimesed read Kalevipoja Rattamaratoni tutvustavast luuletusest. Pole just kõige innustavam ja kaasakiskuvam või mis ? :)
Igatahes homme on see päev käes ning eks siis ole näha kas saabun tagasi kilbiga või kilbil.
Natuke rajast. Distantsi esimesed ~45km on suhteliselt kiired, enamasti kruusatee lõigud + sekka mõned metsavahelised kohad. Järgmised ~25km läheb raskeks - mõned km pehmet pinnast, siis Kuremaa suusarajad oma tõusudega ning seejärel jälle mõned km pehmet pinnast ja enne lõppu vaja veel 3 x Laiuse mäest üles ronida. Igatahes oht ennast kinni sõita enne raskemat osa on suur. Hea on see, et sõber Rain tuleb ka sõitma ning esialgse plaani kohaselt sõidame koos, et üksteist rasketel hetkedel aidata.
Distantsi pikkus on 71km ning natuke murelikuks teeb see, et pole rattaga kunagi nii pikka distantsi sõitnud kuigi ega ju enne esimest jooksumaratoni trennis 40km ei jooksnud :)

Rattausku ma veel pööranud ei ole kuigi hakkab see mulle üha enam meeldima, kuigi minu jaoks on ikkagi jooks sport ja ratas trenn.
Jõudu kõigile!

Rattamaraton

2009-06-18T03:19:00.000-07:00

Vahepeal otsustasin ennast registreerida 04.07 toimuvale Elioni rattamaratonile mis toimub Kuremaal. Veel ei tea millesse ma ennast mässisin, kuid midagi lihtsat ja kerget seal loota pole.

5. Emumäe jooks

2009-06-01T05:55:00.000-07:00

Distants 10km ümber Emumäe. Eelnevalt rajaprofiili vaadates oli näha, et on 2 pikka tõusu. Kuna polnud seal varem jooksnud, siis ei osanud midagi ka oodata, kuid salamisi lootsin siiski alla 45min selle distantsi läbinda. Laupäeval oli eriti ilus ja soe päikesepaisteline ilm, kuid kahjuks mitte kõige sobivam jooksmiseks, pelgasin seda natuke, sest pole sellise kuumaga varem võistelnud.
Start ja Finish asusid vaatetorni juures ning seal nägin ära ka lõpu tõusu mis oli suhteliselt järsk.
Pärast starti olid esimsed km valdavalt allamäge ning keskmiseks tempoks oli seetõttu ~4.10min/km. Eks seda nähes tekkis väike kahtlus, et kas pole mitte liiga kiire algus, kuid enesetunne oli hea ning jätkasin samas tempos. 5-6km vahel oli esimene pikk tõus ning seda võtsin igaks juhuks tublisti aeglasemalt, samas jaksu oli kuid arvestasin kuuma ja päikest ning lõpukilomeetrit tõusuga. Edasi läks distants jälle tasapisi allamäge ning 6km läbimisel hakkas sees pistma, kas see oli liigsest vee joomisest või valest tempost, kuid segavaks faktoriks see oli(viimasel 3 aastal pole seda pistmise tunnet tundnudki). Pidin selle ebameeldivuse tõttu tempos natuke järgi andma kuid sellega see kõik veel ei lõppenud. Vahepeal veel niipalju, et kuni 8km olin ilusti 45min graafikus, sellest isegi natuke ees. Kuid 8km läbides kadus jõud, sain haamri, ning iga 100m läks asi järjest hullemaks, pidin veel natuke tempos järgi andma. Võibolla oleks isegi suutnud endist kiirust hoida kuidagi, kuid samas kartsin, et võibolla viskab pildi tasku enne lõppu või lõpus ning seda ei soovinud. Mäletan, et 9km juures näitas kell ajaks mõned sekundid üle 40min, kuid siis hakkas viimase km tõus mis läks väga vaevaliselt. Minust möödusid 4-5 jooksjat, kelle olin varasemalt selja taha jätnud. Enne päris järsu osa hakkamist oli asi nii, et otsustasin 5-6 sammu käia, kuid tagantjärele oli see õige otsus, sest need sammud andsid natuke jõudu juurde. Tõusu viimase lõpu astusin üles ning sörkisin finishisse, spurdiks puudus motivatsioon :) Aeg 46:46. Ehk siis kui enne viimast km oli jämedalt võttes kesmine km aeg 4.30, siis viimane km oli üle 6 minuti.
Pärast lõpujoont võttis umbes 10-15 min aega enne kui enamvähem normaalne enesetunne tagasi tuli, sh pulss ja hingamine.
Nagu alguse mainisin ei olnud just jooksmiseks kõige sobivam ilm, vähemalt minu jaoks ning eks see päike ning tempo said mulle viimasel 2km saatuslikuks.
Kokkuvõttes oli tegemist toreda üritusega, kokku oli 10km peal 3-4 joogipunkti ning 1 dushikoht mille alt sai läbi joosta ning mis on sellise ilma jaoks väga positiivne.
Enda üllatuseks võitsin veel loosiauhinnagi :) Negatiivne pool oli minu jaoks diplomite kätteandmine. Kuigi need kirjutati käsitsi, siis kahjuks ei antud miskipärast juba valmis diplomeid kätte, vaid oodati kuni kõik on valmis ning ka siis veel ei jagatud neid, vahele tuli autasustamine ja loosiauhindade jagamine. Minul õnnestus enne seda puht juhuslikult enda oma laual näha ning võtsin selle ära ning õnneks jäigi tead saamata kui kaua oleks veel pidanud ootama.
Kas osalen seal ka järgmine aasta, seda ei tea veel. Samas oleks võrdluseks hea näha mis kaaluga see 46:46 on :)
Seniks aga 2 nädalat pausi jooksust, sest vana tuttav luuümbrise põletik kollitab :(

Elu aeglaseim jooks - 4,4km 46:16

2009-05-22T02:59:00.000-07:00

Tegelikult on asi selles, et käisin esimest korda orienteerumisneljapäevakul. Eelmine nädal
mõtlesin, et võiks trenni vaheldust tuua ning kuna kodukandis oli neljapäevak tulemas oli asi otsustatud. Laenasin tuttavalt pöidla kompassi ning lasin natuke selle kasutamist õpetada. Kui kompassi kasutamine oli enamvähem selge, otsisin netist üles tingmärgid ja üritasin neid õppida.
Mõtlesin, et esimene kord lähen igaks juhuks kõige lühemale C rajale, et mine tea mis võib juhtuda, ehk eksin totaalselt ära.
Kui kaart käes hakkasin uurima, et mis suunas punktid on ja panin kompassi kaardile, kuid enam ei osanud seda kasutada :) Tükk aega proovisin keerata kaarti ja kompassi kuid ei tulnud meelde mismoodi kompassi abil suuna kätte sai. Mõtlesin, et no mis seal ikka, orienteerun ainult kaardil olevate teede ja lagendike järgi. Kui suund käes asusin otsima esimest punkti. Ega ikka ei leidnud küll, vaid leidsin vale punkti :) Samal ajal aga motivatsioon langes, et kas nii lõppebki mu
debüüt orienteerujana - ei leia esimest punktigi. Õnneks leidsin õige koha teiste osalejate abiga üles, ehk siis nägin mis suunas jooksid ja jõudsin lõpuks õigesse kohta. Pärast tulemusi vaadates selgu, et enamus oli selle punkti läbinud 2-3 minutiga, kuid minul läks 9minutit :) . Järgmiste 5-6 punktiga eriti probleeme polnud ning siis ühtäkki tuli meelde kuidas kompassi ja kaarti kasutada, ehk siis ei pidanud enam aega kulutama kaardilt tähiste otsimisele, et järgmise punkti
suund kätte saada. Vahepeal oskasin kiirustades mudasse joosta ning mõlemad jalad said läbimärjaks.
Igatahes enne lõppu ei suutnud veel ühte punkti üles leida ning selle otsimisele kulus jällegi palju aega. Pärast kui see leitud, vaatasin kaarti ning sain aru, et ei osanud seda õieti lugeda, otsisin liig akaugelt, lihtne :)
Finishis tulemusi kätte saades selgus, et keegi oli osanud minust veel aeglasem olla. Igatahes see polnud ka kõige olulisem, üleüldine fiiling oli väga hea.
Kui tulemused olid ka netti üles pandud avastasin, et esimese korra kohta polnudki tulemus kõige kehvem: 56 osaleja seas olin ma 38 ning kui aegasid võrrelda, siis kõige kiirem oli 26:33 ning aeglaseim 1:26:42.
Lõpetuseks võin öelda, et olen kogemuse võrra rikkam ning kindlasti võtan tulevikus mõnest päevakust osa ning siis juba lähen pikemale B rajale, ainult pean veel tingmärke ja kaardi lugemist õppima.

Inimene on ikka kummaline ...

2009-05-13T06:05:00.000-07:00

... - kuuled, näed, loed kuidas midagi teha, kuid ikka teed teistmoodi(loe omamoodi). Toon eheda näite endaga.
Enne Viljandi jooksu lugesin, et pärast võistlust ei tohiks kohe jätkata vanade koormustega - lõike joosta ~30%, tempot ~20% ja pikka krossi ~10% aeglasemini, lisamärkusena veel see, et kui enesetunne on hea, siis pikka jooksu võib teha ettenähtud tempoga ning järgneval nädalal võib teha nii nagu plaan ette näeb. Aga kus sa sellega, et ma seda jälgisin :)
Viljandi jooks oli reedel, järgmise trenni tegin teisipäeval(4 päeva hiljem), vahepeal otsustasin välja puhata. Teisipäevane jooks nägi ette 6x800m ajaga 3:07 ning lõikude vahel 1:30 sörki ning selle oleks pidanud siis ~30% aeglasemalt tegema. Enesetunne oli hea ning proovisin 3:07 ajaga joosta, kõik oli ok ning tegin nii nagu plaanis kirjas. Viimase lõigu ajal tuli jalgadesse väsimus. Ok, see selleks, vahepeal oli üks puhkepäev ning neljapäeval nägi plaan ette tempojooksu, kuid ega ma seda ka aeglasemalt ei teinud ning poole jooksu peal oli tulemus käes - jaks oli otsas ning jalad väsinud.
Siis ma mõtlesingi, et inimene on ikka kummaline, tea küll, et nii ei tohi, aga ikka teeb :) tahtmine on lihtsalt suur.
Ok, otsustasin pühapäeval ette nähtud 14km @ 5:00 min/km joosta, laupäeval ei läinud taastumise pärast rattagagi sõitma. Selle trenni otsustasin siis teha vastavalt enesetundele ning vajadusel aeglasemalt joosta. Kummaline jooks oli. Esimestel km soojaks joostes viskas pulsi üles 145-155 juurde, tavaliselt on see mul alguses 135-143. Paari km jooksul see normaliseerus ning otsusasin natuke tempot tõsta, nüüd jooksin umbes 5:20 min/km tempoga. Pärast 4 km olid jalad ikka kergelt väsinud. Kuna tundsin, et jaksu on siis otsusasin natuke veel kiirust lisada, jooksin ~5:10-5.15 min/km tempoga, selline normaalne kerge aeroobne tempo mis ei nõudnud väga pingutust. Umbes 7-8 km tundsin, et enesetunne läheb järjest paremaks ning ka jalad ei ole enam väsinud. Enesetunne oli nagu enne Viljandi jooksu trennis. Enne lõppu mõtlesin, et sellise tempoga võiks isegi vabalt veel 5km joosta, kuid plaan nägi ette 14km ning lõpetasin jooksu õigel ajal. Pärast venitades oli enesetunne ikka norm ning väsimus oli minimaalne ning energiat oli rohkem kui enne jooksu. Isegi 2h pärast trenni tundsin ennast nagu duracelli jänes - energiat oli palju ja enesetunne parem kui viimastel päevadel.
Kuidas sellist olukorda seletada, ei tea. Võibolla keegi targem oskab selgitada.

80. Suurjooks Ümber Viljandi Järve

2009-05-05T22:33:00.000-07:00

Päev enne jooksu sai tehtud veel kerge 4,5km sörk ja 2x60m kiirendust, enesetunne oli hea ning vaim võistluseks valmis. Õhtul sai natuke kalkuleeritud, et mis ajaga võiks raja läbida. 2008 oli ajaks 57.57(4.50min/km) ning loomulikult oli eesmärgiks kiiremini joosta. Treeningtempo ja enesetunde põhjal lootsin joosta natuke alla 55 minuti(4.35min/km) ning iga 30sekundit alla selle oleks juba suureks boonuseks.
Korraldajate poolt oli väga hea muudatus see, et stardikoridori oli tahapoole viidud, ei tekkinud kohe nö. pudelikaela mis tõmbas tempo alla, kohe sai hakata jooksma oma tempoga kuid nagu eelnevatel aastatelgi tuli mööda teeäärt või põllu peal möödajookse teha. Stardis avastasin, et olin unustanud pulsoka vöö peale panna, kuid jooksu käigus selgus, et tegelikult oli see hea, muidu oleks võibolla veel pulsi järgi tempot alla lasknud. Enne 1km pikka tõusu sain oma rütmi
kätte ning tõusul tuli jällegi möödumisteks raja kõrvalt joosta, taastusin mäest normaalselt ning sain endise tempoga jätkata ning esimeses joogipunktis, kui joostud oli ~5km, vaatasin kella ning joostud oli ~21.00(4.13min/km). Kui olin selle km aja välja kalkuleerinud olin väga üllatunud, et sellise tempoga suutsin joosta. Kohe aga kaotasin ajas, sest ei oska mina ikka jooksu pealt topsist juua, pidin mõned sammud kõndima ja täpselt sama ka teises joogipunktis. Pärast seda põllu peal märkasin, et olin mõned km natuke tempos järgi andnud ning lisasin kiirust. Umbes 3-4km enne
lõppu jõudsin nö oma tempo seltskonda ehk ei õnnestunud eesolijatest enam mööduda nii lihtsalt, loomulikult mööduti minust küll aeg-ajalt :) Viimane km oli juba suht raske, nagu alati :), staadionile jõudes veel viimane spurt(õnnestus mööduda veel ~5 jooksjast) ning finish ja aeg 52.35.
Võrreldes 2008.a. olin natuke üle 5min kiirem, ehk siis edasiminek on märgatav :) ning enda seatud eesmärgi joosta alla 55.00 täitsin ilusti.

Pärast jooksu otsustasin jahutuseks järvevees ära käia. Vesi oli ikka päris külm ning ujumisest ei tulnud midagi välja, 2 korda sai ennast sisse kastetud ja 2 meetrit üritasin ujuda ning ruttu välja. Kui olin oma naisele öelnud, et vesi oli jube külm, siis vastas ta muidugi tabavalt, et loomulikult on, jää ju läks alles ära :)

Vaatasin võrdluseks veel eelmise aasta jookse ning isegi hooaja keskel Pühajärve jooksul oli tempo natuke aeglasem.
Selle pealt oskan järeldada, et treeningkava on asja ette läinud ning olen õigel teel, et sügisel maraton alla 3h30min
joosta.

Panin paika ka järgmise stardi - Emumäe jooks 30.05.2009

Lühidalt

2009-04-29T00:54:00.000-07:00

Jõelähtme rattamaraton
Kahjuks murdis mind ööl vastu rattamaratoni mingi kõhuviirus maha, enesetunne oli kehva ja keha väga nõrk. Lootsin kuni viimase hetkeni, et läheb paremaks ning saan kasvõi rahulikult raja läbi matkata, kuid tegin õige otsuse starti mitte minna. Järgmisel päeval helistasin perearstile ning ta käskis paastuda. Kokkuvõttes olin 3 päeva vee, jogurti ja keefiri peal, kaotasin ~2kg ning loomulikult trenni teha ei saanud.

Keping
Pärast kõhuhäda niikuinii kohe vana koormusega trenni ei julgenud teha, siis otsustasin solidaarsuse mõttes abikaasaga kepikõndi tegema minna. Tempo valisin naise järgi, sest kuna meie treenituse vahe on väga suur, siis ei hakanud ma ise tempot tegema. Umbes 3 km hakkasin tundma, et vist hakkab nahk natuke soojaks minema ning lõpus sai natuke tempot tõstetud ning hakkas isegi soe :) Kõndisime 8km pikkuse ringi ning keskmiseks pulsiks oli 98. Olen avastanud, et keping on hea treening vahelduseks ja taastuseks ja muideks hea on ka loodust jälgida :)
Kui nüüd loodusest rääkida, siis läks lumi ja läksid ka kitsed ehk kui talvel jooksmas käisin nägin 2 korral 3st alati kitsi(rekord oli 14 kitse korraga) ja vähemalt 1 rebast kuid pärast lume sulamist pole enam neid näinud.

Mis teoksil?

2009-04-13T01:13:00.000-07:00

Alustasin märtsi keskel spetsiifilisema ettevalmistusega selleks hooajaks. Kasutan baaskavaks Less is more 3plus2 treeningplaani. Lühidalt kirjeldatuna on see 3 jooksu + 2 muud aeroobset tegevust nädalas. Jooksud koosnevad fartlekist, tempojooksust ja pikast krossist ning lisaks tuleb nädalas teha 2x aeroobset trenni umbes 1h. Eks sügisesel maratonil ole tulemus näha :) Igatahes soovin ma sellest plaanist natuke põhjalikumalt kirjutada, kuid seda juba kunagi hiljem.
Kui nüüd hetkeolukorrast rääkida, siis väike progress on juba olnud, eile tegin 14km krossi tempoga 5:00min/km keskmise pulsiga 150 ning enesetunne oli päris hea, väga pingutama ei pidanud, mõned km tulid hoopis 4:45-4:50 tempoga. Tuju tegi kohe heaks, sest näiteks 2 nädalat tagasi jooksin 11km keskmise tempoga5:12 ja pulss oli 153. Praegu tundub vorm olevat sama, või isegi natuke parem kui oli eelmine aasta Ümber Viljandi Järve jooksul.
Kuna ilmad olid eelmise nädalani kehvapoolsed, siis ei saanud ma lisaks 3 jooksule ratast sõita, kuid tänaseks on ratastelt tolm pühitud ja kett õlitatud ning esimene 1h trenngi tehtud. Kuna tuleval nädalavahetusel on Jõelähtme rattamaraton, siis peaks vähemalt korra veel tagumikku sadulaga harjutama ;) Tõenäoliselt sõidan mingi päev rattaga tööle ja tagasi(30km+30km).
Eelmine nädal tuli treeningaega kokku 3h50min.

Nöök

2009-03-02T23:37:00.000-08:00

Kahjuks õnnestus eelmine nädal kuskilt külge hankida kõhugripi viirus ning seetõttu olin umbes 3 päeva ainult vee, tee ja jogurti peal, kaal langes ~2 kg. Hea oli selle paastumise juures see, et sooled sai puhtaks :) Halb aga see, et trennitegemine jäi vahele. Olin planeerinud, et märtsist alates hakkan kiirust arendama kuid nüüd lükkusid lõigud ja tempo nädala võrra edasi.
Mingil hetkel tabasin mõtlemas, et kas saatus kordub, ehk siis eelmisel aastal ravisin aprillikuus kopsuklamüüdiat antibiootikumidega, nüüd siis kõhuhäda
Tegelikult pole hullu midagi, selle hooaja esimese võistluseni, Ümber Viljandi Järve Jooksuni, on veel aega küll.

ps. registreerisin ennast Jõelähtme 3 rattamarelmisesatonile ära(Jõelähtme valla elanikuna tuleb ju sellest osa võtta :) ). Regasin küll 35km distantsile, kuid eelmisest korrast on meeles, et see oli ka piisav, tegemist siiski ühe Eesti raskema rattamaratoni rajaga ning 2h metsas müttamist peaks olema piisav trenn.

Eesmärgid 2009

2009-02-17T03:32:00.000-08:00

10km
miinimum - joosta üle 2000 aastal joostud senine rekord 41.04
maskimum - aeg alla 40.00

maraton
miinimum - aeg alla 3h38 (isiklik 3h41)
maksimum - aeg alla 3h30

Omaette küsimus on, et kas need eesmärgid ka reaalsed on? Ise arvan, et maraton jah, aga 10km puhul olen pisut skeptiline. Samas saab pärast Viljandi Järve Jooksu enda hetkeseisu teada ning milleks see hooaeg võimeline olen.

Uus algus

2009-02-16T11:40:00.000-08:00

Üritan tasapisi jälle siia blogisse eluavimu sisse puhuda.
Kui eelviimases postituses(25.nov08) sai välja öeldud, et võtan osa Otepää-Tartu maratonist, siis ei hakka ennast "lõhkuma" ning jätan selle vahele, lihtsalt ettevalmistusaega jääb väheks. Jaanuari keskel käisin pärast 1,5.a ootamist ninaoperatsioonil(nina vahesein oli kõver ning tehti sirgeks) ning seetõttu olin 3 nädalat treeningpausil.
Alustan sealt kus nov sissekanne lõppes. Kuna olin ikkagi laisk olnud ning rattaga pukil sõitmine tüütas ära, siis oli selleks ajaks, kui hakkasin jölle jooksma, aeroobne tase langenud päris palju. Samas kartsin ikkagi jalga, et äkki lööb uuesti põletiku välja ning hakkasin tasapisi iga nädal kilometraazi tõstma 13-17% kaupa(öeldakse, et reegel on 10%, kuid see tundus ikka jube vähe, eriti kui esimene nädal tegin 20km). Mingitel hetkedel oli küll tunne, et teeks pikemad jooksud, sest võhma nagu oli ja enesetunne ka hea, kuid üritasin siiski truuks jääda "less is more" ütlusele :)
Detsembrikuus tuli kokku ~75km ning jaanuaris 2 nädalaga 50km.
Seejärel tuli juba operatsioon ning olemegi ajas olevikku jõudnud.
Järgmisel nädalal üritan lisaks 3 x jooksmisele(2 lühemat + pikk) kas ujumas või suusatamas käia aga sellest juba täpsemalt hilisemates postitustes.

Mõttetera

2009-01-20T22:30:00.000-08:00

Parem olla 10% alatreenitud kui 1% ületreenitud.

Mis on toimunud, mis teoksil ja kuidas edasi?

2008-11-25T01:54:00.000-08:00

Olen vahepeal ravinud oma luuümbrise põletikku, umbes 2,5 kuud tuleb juba täis. Doktor on teinud 2 süsti ja joosta ei lubanud. Mis mul muud üle jäi kui et sõitsin rattaga, et midagigi teha. Pärast viimast süsti öeldi, et 6 nädalat tuleb jalale rahu anda ning siis mine proovi joosta, kui valu pole ära kadunud, siis on operatsioonile minek.
Nädalavahetusel tegin siis 5km kerget jooksu ning mis kõige olulisem, jalg ei hakanud valutama. Samas andsin aru, et oht ei ole möödas. Eks näis mis saab kui jalale suurem koormus peale tuleb.
Kuna vahepeal joosta ei saanud ning ilmad ka rattasõiduks kõige paremad ei ole, siis laenasin testiks puki. Nüüd hea keldris arvutist filmi vaadata ja veloga pukil vändata :)

Kuna päevad lähevad, siis peab järgmiseks aastaks valmistuma. Hetkel on kavas üldfüüsiline ja aeroobne trenn.
Kui jalg normis püsib ja treenida lubab, siis üritan osa võtta kevadisest Otepää - Tartu jooksumaratonist.

ps. et jooksunälga leevendada ning ennast natuke harida, siis tellisin Amazon'ist 2 jooksualast raamatut, aga sellest kunagi hiljem.

Hommikune haiku

2008-10-24T06:34:00.000-07:00

Tegin hommikul töölesõites ühe sporditeemalise haiku:

tõkkejooksja Liu
ei tee ta madalstarti
kand tal haige on

:)

Ühepäeva kümnevõistlus

2008-09-10T11:42:00.000-07:00

Korraldasime kolleegiga teist aastat järjest firmasisese mitmevõistluse: naiste seitsmevõistlus ja meeste kümnevõistlus. Enda tulemusega ma rahule ei jäänud, kuigi mis siin salata, ega trenni ka ei teinud selle jaoks. Samas kevadel mõtlesin, et oh küll maratonitreeningu lõigud abiks on, et jooksualadel saan kindlasti paremad tulemused kui eelmine aasta, kuid mõtteks see jäigi. 1500m oli ainus ala, kus sellest midagi kasu oli.
Nüüd siis natuke lähemalt ja kommentaaridega:
100m: 14,24; lootsin alla 14s joosta (2007: 14,59)
Kaugushüpe: 4,37; ei jäänud üldse rahule, sest 3 katsel ei saanud sammu paika ning tõukasin paku tagant, seega ~30-40cm lisa jäi saamata, täpselt sama oli ka eelmine aasta (2007: 4,32)
Kuulitõuge: 6,70m; nõrk (2007: 6,68m)
Kõrgushüpe: 1,43m; jäin rahule, ikkagi 8cm rohkem kui eelmine aasta (2007: 1,35)
400m: 73,72; nõrk, lootsin paremat (2007: 73,70)
110tj: 21,59; oleks võinud parem olla, ei saanud sammu korralikult paika (2007: 21,05)
Kettaheide: 25,19; jäin rahule (2007: 25,08)
Teivashüpe: 0; nõrk, oleks ikka pidanud korra trenni ka tegema (2007: 1,70)
Odavise: 29,90; lootsin 1-2m rohkem (2007: 30,18)
1500m: 5,39; jäin rahule (2007: 5,55) kahjuks pidin viimased 500m üksi ees tempot tegema ning tõenäoliselt oleks mõned sekundid veel parema aja saanud, kuid oleksid siin ei maksa.
Kokku: 2503punkti, nõrk(mitterahuldav) ning ega midagi rohkem kommenteerida ei ole olegi.
Aga samas ega ma eriti pettunud ka ei ole, oli ju mu selle aasta eesmärgiks hoopiski maraton, millest on juttu eelmises postituses.

Moraal: tuleb rohkem trenni teha :D

Helsingi maraton 2008

2008-09-10T05:04:00.000-07:00

16.08.08 hommikul astusin uduses Tallinnas Helsingi laeva peale, teadmata,mis mind teisel pool
lahte tegelikult ees ootab. Helsingis võttis mind vastu samasugune udune ja "seenevihmane" ilm nagu Tallinnas. Mõtlesin, et kas tõesti sellise jubeda ja vastiku ilmaga peangi jooksma? Tagasiteed enam ei olnud, olin ju 1,5 aastat selleks treeninud.
Õnneks ei pidanud eriti oma pead vaevama, sest Estravel, kelle kaudu ma selle maratonipaketi ostsin, oli kõik ära orgunninud, ehk sadamas saime stardinumbrid kätte ning bussiga viidi stardipaika, Helsingi staadionile. Seal sai veel veel kerge lõuna söödud - keedetud makaronid. Igatahes isu nende järgi tegelikult enam ei olnud, sest eelmine päev sai neid juba väga palju söödud, kuid süsivesikuid oli vaja. Seejärel tuli juba riided vahetada, siis veel viimane energiabatoon kõhtu ning kerge soojendus ja venitus ning minek stardipaika. Stardikoridoris seistes oli kuidagi kummaline tunne, et õieti üldse mingit ärevust sees ei olegi. Isegi Eestis peetavatel rahvajooksudel on suurem ärevus ja närveerimine kui nüüd, elu esimesel maratonil. Alles siis, kui loeti viimaseid sekundeid stardini, tõusis ärevus ning suurenes pulss, kuid kui stardipauk oli kõlanud ja kõik need tuhanded inimesed liikuma hakkasid ja stardikaare alt läbi sai joostud, siis oli ikka uhke tunne küll, et üritan saavutada midagi suurt, seda tunnet ei ole võimalik kirja panna, seda peab ise kogema.
Nüüd jooksust täpsemalt.
Esimesed 5km võtsin rahulikult, aeg tuli natuke alla 28min. Kui soojendusjooks tehtud, tõstsin tempot ning 10km läbisin ajaga 55.09(5:31min/km). Enesetunne oli ikka veel hea ning tegelikult
vihm enam ei häirinudki, oligi hea ja jahutav. Edasi üritasin tempot hoida ning natuke tõsta ja poolmaratoni ajaks oli 1:53:05(5:22min/km). Selleks hetkeks olin kindel, et tulgu mis tuleb, lõpuni ma jooksen. Esimene raskem hetke tekkis 26km, kus jalg hakkas valutama ning tempo tundus natuke kiire, igatahes võtsin umbes 2 km'ks natuke hoogu maha, siis taastusin ja jätkasin eelneva tempoga. 30km aeg oli 2:39:41(5:19min/km). Enam ei olnud kahtluki, et lõpetan. Nüüd hakkasin selle peale mõtlema, et alles nüüd hakkab ju õige maraton! Umbes samal ajal hakkasid jalad ära väsima ning 33km tekkis siis minu arvates suhteliselt raske hetk kus jaks kadus ära ning lasin tempo alla umbes 5:25-30min/km peale. Olles eelnevalt mitmest kohast lugenud, et
paljuski on see raske koht mõtlemises kinni, et ei tohi käima hakata jne jne ning 36km otsustasin uuesti tempo tõsta umbes 5:15min/km kohta ning sellega niikaua vastu pidada kui suudan, loodetavasti finishini. Ja sellest 36km alates läks iga järgnev järjest raskemalt, jalad olid ikka "väga rasked" ja valusad juba ning viimaseid km märke ootasin järjest rohkem. Viimased 5km läbisin puhtalt tahtejõuga ning pidevalt korrates: "Tarvo, sa ei tohi alla anda". Lõpuks siis saabus finish - Helsingi staadion. Veel viimased 200m kiirendust staadionirajal, käed taeva poole ja "tehtud", väsinud, kuid õnnelik. Üks elu unistusi oli täitunud.
Lõpuaeg oli Bruto : 3:43:53
Netto : 3:41:57 (5:16min/km, 3179kcal)

Edasine oli juba raskem, isegi koomiline - terve staadion oli täis kas siis lonkavaid või väga kummaliselt liikuvaid inimesi, eriti just treppidest üles ja alla minejaid, kes siis naeratasid või naersid üksteise liikumist.
Trepist üles minek tuli ikka väga vaevaliselt ning samamoodi ka kerged venitused. Õnneks sai kohe pesema mindud ning seal natuke aega saunas oldud, mis oli balsam mu jalgadele.

Järgnevad 3 päeva olid jalad ikka väga valusad ning trepist üles ja alla minek ja autosse istumine
väga vaevaline, millega käis kaasas valugrimass näos.
Emme ütles pojale, et issi on sant, ära hüppa ta jalgade peal, mille peale poja teatas, et "issi on ants" :)

Igatahes nüüdseks on aega piisavalt möödunud ning olen saanud ka põhjalikumalt jooksu analüüsida. Ise paneksin esimese maratoni hindeks 5+(Super), arvestades veel seda, et viimane kuu jäi korralik ja süstemaatiline trenn ära. Miks ma jäin jooksuga rahule:

ei katkestanud
ei kõndinud väljapool joogipunkte
jooksin alla 4h
jooksin alla enda seatud eesmärgi 3h45min
ei saanud "haamrit"(tegelikult sellise väikse sain 33km'l)
distantsi teine pool oli natuke kiirem kui esimene
jooksin suhteliselt ühtlases tempos, isegi kergelt tõusvas

Selle jutu võiks kokku võtta ja lõpetada sealsamas Helsingi staadionil 1952 OM'il 3 kulda
võitnud Tšehhi jooksja Emil Zatopek'i,sõnadega: "If you want to run, run a mile.
If you want to experience a different life, run a marathon".

Legendaarne Hubi

2008-08-04T05:51:00.000-07:00

Kingiti mulle mõni kuu tagasi raamat "Legendaarne Hubert Pärnakivi". Esmapilgul ei tulnudki kohe meelde, et kellega tegu ning kustkohast see nimi tuttav on. Kui olin natuke raamatut sirvinud, siis tuli meelde küll seos Ümber Viljandi Järve Jooks - H.Pärnakivi. Aastatel 1952 - 1963 võitis ta selle jooksu järjest 11 korda!
Kes temast veel midagi ei tea, siis lühiülevaate leiab siit: http://test.kalev.ee/est/?news=904036
Minu jaoks on see raamat nii silmaringi kui ka mõttemaailma avardanud. Et millega täpsemalt? Näiteks kuidas oli elu nõukogude ajal, millised olid treeningtingimused(järjekordselt võib vaid oletada millised oleks võinud olla tolle aja jooksjate tulemused tänaste treeningtingimuste juures!), kui hea ja suure südamega inimene oli H.P.
Meelde tuleb näitena nõukogude elu kohta see, kuidas H.P. tõi treeninglaagritest või võistlustelt kodustele ja sõpradele kilode kaupa suhkrut, kuna Eestis seda saada ei olnud.
Kokkuvõtteks tahan tänada H.Pärnakivi raamatu kinkijaid ning soovitan see kätte võtta ja läbi lugeda.

Alternatiivmeditsiin...

2008-08-04T05:04:00.000-07:00

... nii välispidiseks kui ka seespidiseks kasutamiseks.
Võta külmkapist jääkuubikud(korralik peotäis või natuke rohkem) ning pane näiteks kilekotti
See jääkott aseta siis probleemsele kohale(paistetus, põletik, vms)
Kui see protseduur tehtud, vala allesjäänud jää klaasi ning peale vala rummi ja coca-cola't ning asu tarbima.

Terviseprobleemid

2008-08-04T04:55:00.000-07:00

Nädal pärast poolmaratoni tekkis võimalus jälle jooksma minna, kuid kahjuks hakkas parem säär valutama ja seda päris korralikult :( Järgmisel päeval pidin isegi natuke lonkama. Hakkasin siis teemat uurima ning lugesin, et tegemist võib suure tõenäosusega olla luuümbrise põletikuga. Jätsin mõneks ajaks jooksmise ning otsusatsin mingigi vormi hoidmiseks rattaga sõita. Nüüdseks on juba ~3 nädalat möödunud kuid jalg on joostes ikka veel valus ning kui sümptomeid võrrelda luuümbrise põletikuga, siis kord nagu oleks sama, siis jälle mitte. Samas Helsingi maratonini on jäänud ainult 2 nädalat! Täna enam probleemiga ei venitanud ning otsustasin, et lähen käin arstil ära.
Igatahes ärevus kasvab iga päevaga, et kas saan joosta maratoni või ei, on ju selleks umbes poolteist aastat trenni tehtud.

2 päeva, 2 jooksu

2008-08-04T04:38:00.000-07:00

Juuli alguses võtsin ühel nädalavaherusel osa nii Ümber Pühajärve jooksust(10,7km) kui ka J.Lossmanni mälestusjooksust(21,1km).
Mõlema jooksuga jäin rahule. Pühajärvel oli hea kerge joosta ning pingutama hakkasin rohkem viimasel 3km, võrreldes eelmise aastaga tuli aeg ~5min kiirem. Mäletan, et päras teelmise aasta jooksu oli päris läbi ikka, see 7km tõus küpsetas mõnusalt. Seekord oli enesetunne hoopis parem ning eriti väsinud ei olnudki.
Järgmisel päeval läksin poolmaratoni starti eesmärgiga teha tugev trenn. Olin ka vaadanud eelmise aasta lõpuprotokolli ning ennustasin oma aega umbes 1h50 mis oleks protokollis olnud viimaste seas, kuid see ei mänginud suurt rolli minu jaoks, ma ei läinud kohta jooksma. Pärast starti jäin kohe jooksjaterivi lõppu, sest ei tahtnud liiga kiiresti alustada. Mõnesaja meetri pärast otsustasin ikkagi natuke kiirust lisada, et muidu liiguvad kaasjooksjad ruttu eest ära. Umbes 10 km pärast oli tunda, et jalad on suht väsinud eilsest Pühajärve jooksust, kuid samas enesetunne oli hea ning suutsin eeldatust natuke kiiremini joosta. Vahepeal möödusin mõnest jooksjast keda oli päris hea distantsil püüda ning kes aitasid tempot hoida. Viimasel 3km jäin janusse ning olin juba üpris väsinud kuid suutsin siiski finisini pingutada ning lõpuajaks tuli 1h42 mis ei ole iseenesest mingi super aeg, kuid tolle päeva kohta siiski minu jaoks meeldiv üllatus, sest enne jooksu arvasin, et tuleb kehvem aeg.
See jooks andis hea positiivse enesetunde, et olen õigel teel ning puhanuna suudan poolmaratoni joosta alla 1h40

Pikim jooks vol.1

2008-06-30T05:19:00.000-07:00

Eile sai siis ome senise elu pikim jooks tehtud, 29km(täpsemalt küll 28,91km).
Lühidalt öeldes raske oli. Eelmise nädala 26km oli hoopis kergem, kuid jookse võrreldes oli ka
selge, et miks: kesmine kiirus oli seekord 10sek/km kohta kiirem ning eelmine kord oli ka kõht
rohkem täis(seekord sain tunda mis tähendab jooksul nälga jäämine :) ).
Raske oli ka seetõttu, et jalad ei olnud veel 3 päeva tagusest raskest Fartlekist
taastunud. Tuleb meelde gümnaasiumi korvpallitreeneri sõnad, et
"kaitses tugevalt, rünnakul lõbusalt" :) . Jooksu viimases osas keerles ikka peas mõte, et
planeeritud augustikuu maraton saab ikka raske olema.
Pessimismiks pole põhjust, sest sinna veel 1,5 kuud aega ja pikkadest jooksudest veel
ees 2x32km ning keha peaks harjuma sellise distantsi jaoks.´
Enjoy your pain, you've earned it.

Esimene duett

2008-06-26T02:04:00.000-07:00

Eile õhtul laulsin pojale(1a9k) erinevaid lihtsaid laule või õigemini jupikesi nendest ning kuna ta meil väike ahvipärdik, siis üritab järgi laulda. Jõudsin umbes 2-3 korda laulda A.Lennox'i laulust juppi "shu be do be dub dub dub AAA AAA" kuni kutt hakkas ise minu eest seda AAA AAA osa laulma, et siis meie esimene väike duett :)

Esimene sissekanne

2008-06-26T00:57:00.000-07:00

Algus on siis tehtud, konto loodud ja esimene postituski olemas. Mida siit siis tulevikus leida võib? Valdavaks teemaks on sport(jooksmine) ning sellega kaasnevad kogemused, mõtted, eesmärgid, unistused, ... Ülejäänud teemad võib võtta lühidalt kokku kui "Minu pere ja muud loomad." :-)